RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

42

pdf

Eesti raha 1918-2011

Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd ........................................

Majandus

22

docx

Eesti panga ajalugu

tööstus- ja põllumajandustoodangu ning väljaveo kasvu, jõuda positiivse väliskaubandusbilansi ja tasakaalus riigieelarveni, kuid pikemas plaanis vajas majandus kriisist lõplikuks väljumiseks radikaalsemaid samme. Seetõttu otsustati läbi viia nii keskpanga kui ka rahareform. Abi saamiseks pöörduti Rahvasteliidu poole, kelle rahanduskomisjon andis 1925. a. Eestile üle asjakohaste ettepanekute paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks. Koostöö Rahvasteliiduga oli ühtlasi alguseks Eesti majandus- ja rahapoliitika tihedamale integreerumisele Euroopa majandusruumi. 1926. a. novembris kinnitati Eesti Panga presidendiks Jüri Jaakson, kes töötas sellel ametikohal kuni 1940. aasta juulini. [4] 4

Ajalugu

20

docx

RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID

küsimuste kõrval pööras kohe ka suurt tähelepanu rahanduse arendamisele. Kuna Eesti rahandus põhines sel ajal Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu, siis võeti 30. novembril 1918 Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark (= 100 penni). Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Marga kiire inflatsiooni ja riigi kullavarude katastroofilise kahanemise tõttu tuli Eestis korraldada rahareform. Kehtestati uus vääring – kroon, mis vastas 100 margale. Kroone hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 ka igapäevastes tehingutes. Ulatusliku välislaenu tulemusel võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248 g puhta kullaga ja see seoti jäigalt Inglise naelaga. Krooni kurss lasti vabaks alles 1933. aastal üleilmse majanduskriisi ajal. 5

Inimene ja ühiskond

13

odt

RAHA AJALUGU EESTIS

kaotasid peatselt kehtivuse, siis Vene rubla jäi siiski veel tükiks ajaks käibele. Oma osa selles oli nii 6 pikaajalisel harjumusel kui ka Eesti marga väärtuse kiirel langusel. Vene raha väärtus siiski langes samuti pidevalt ja see minetas oma tähtsuse 1921. aasta jooksul.5 2.2. Kuldkroon 1924-1928 1920. aastate esimesel poolel oli Eesti marga väärtus tunduvalt langenud. Eesti panga valuutatagavarad olid väikesed. Vajalik oli kiiresti läbi viia rahareform, kuna Eesti mark kujunes kindlaks rahaks siseriigis, ent rahvusvaheliselt seda maksevahendina ei tunnustatudki. 20. juunil 1924.a. kehtestati seadus, mille kohaselt Eesti vääring seati kulla alusele. Kuldraha ühikuks kinnitati kroon. Krooni nimetus tulenes sellest, et 100 Eesti marka vastasid enam-vähem ühele Rootsi kroonile, see pidi sisaldama 0,403226 grammi puhast väärismetalli ehk kulda. Kuldkroon kehtis kuni 1928

Rahanduse alused

16

rtf

Rahareformide olemus ja näited

............................................................. RAHAREFORM....................................................................................................................................... Rahareformi olemus.............................................................................................................................. EESTI RAHAREFORMIDEST................................................................................................................ Esimene rahareform Eestis.................................................................................................................... Teine rahareform Eestis......................................................................................................................... Kolmas rahareform Eestis..................................................................................................................... Neljas rahareform Eestis.........................................................

Analüüsimeetodid äriuuringutes

6

docx

Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni

põhines sel ajal Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu, siis võeti 30. novembril 1918 Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark, mis oli väärt 100 penni. Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Riigi majandusliku olukorra tõttu ei saadud anda kassatähtedele kindlat tagatist, mistõttu muutus mark peagi katteta paberrahaks. Kassatähed kõrvaldati käibelt etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel. Peagi tuli kasutusele üks kroon. Marga kiire ja katastroofilise kahanemine soodustas rahareformi teket. Kehtestati kroon, mis vastas 100 margale. Neid hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 juba igapäevastes tehingutes. Kuna kroonivääringus pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, siis lasti 1928. aasta jaanuaris ringlusse viimane seeria 100-margaseid kassatähti, millel oli kirsipunane ületrükk ÜKS KROON. Alles sama aasta septembris võeti

Ajalugu

12

docx

Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu rahaasutuse süsteem

Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu rahaasutuse süsteem 24. veebruar 1918 - Eesti Päästekomitee liikmed eesotsas Konstantin Pätsiga moodustavad Eesti Vabariigi esimese valitsuse – Ajutise Valitsuse. Alguse saab Eesti Vabariik. Sündmused leiavad aset kunagise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoones, mis on Eesti omariikluse sünni sümbol ja kus alustab hiljem tegevust Eesti Pank. 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus, mis kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga (millega samaväärne oli nn idamark). Kuna parasjagu käis Esimene maailmasõda, käibis Eestis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriu

Finantsvahendus

17

docx

Raha ja pangandus

hea jaotatavus ehtsus hea kontrollitavus hea säilivus sobiv kaal, mõõtmed hõlbus äratuntavus väikesed emiteerimiskulud hea liikumisvõime vahetusväärtuse stabiilsus Raha funktsioonid: maksevahend arvestusühik vahetusvahend Akumulatsioonivahend Raha liigid: sularaha arveldusraha väärtpaberid tsekid Pangakaardid EESTI KROON on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. 1918 Maapäev otsustas emiteerida riigi 5%lisi lühiajalisi võlakohustusi 30 mln. marga suuruses summas, millega seadustas marga Eesti Vabariigi rahaühikuna. Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti. 1919 Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga

Pangandus

Kommentaarid (0)