Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU.II (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #1 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #2 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #3 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #4 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #5 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #6 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #7 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #8 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #9 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #10 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #11 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #12 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #13 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #14 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #15 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #16 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #17 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #18 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #19 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #20 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #21 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #22 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #23 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #24 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #25 RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU II #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kats74 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
ppt

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU III

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles ­ isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus ­ 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool ­ Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud ­ 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi uue salapärase kunstiga 1441 kohtuprotsessle: press, tina, mingid vormid, kaks vinti ­ ühe abilise surm JOHANN GUTENBERG sõber valmistas viinamarjapressist trükipressi ? asukoht 1444-1448,

Raamatukogundus ja...
thumbnail
34
ppt

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU IV

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD IV TEADUSRAAMATUKOGUD Jules Mazarin. Gabriel Naude. Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks 1627 Aresnali raamatukogu. Markii Paulmy. Hertsog La Vallier. Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi ko

Raamatukogundus ja...
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
30
doc

Raamatukogunduse lõpueksam

raamatuid ja artikleid. KaljoOlev Veskimägi eesti raamatukogunduse uurijana Raamatukogunduse õppejõud, osalenud Raamatukoguhoidja käsiraamatu koostamisel. Veskimäe uurimisteemaks on Eesti raamatukogude ajalugu ja tsensuur, tema olulisemad uurimused on ilmunud monograafiatena Nõukogude unelaadne elu (1996) ning Kahte kappi on ühhetassa majas tarwis: leiwakappi ja ramatokappi. Eesti raamatukogude ajalugu (2000). Endel Annuse juhitud eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia programm Vt eespool bibliograafia ajalugu. Uurinud eesti raamatu ajalugu ja bibliograafiat ning kalendrikirjanduse ajalugu. Aastal 2000 ilmus monograafia Eesti kalendrikirjandus 17201900. Õpetatud Eesti Seltsi ,,Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaated" ÕES avaldas 1922 erialanimestiku Eesti filoloogia. Kriitiline ja bibliograafiline aastaülevaade I ande.

Raamatukogundus ja...
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun