100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eneli Nilbe
Õppematerjali autor
Skolioos Ettekanne Skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Enamike sk
Kui gripp ja külmetushaigused välja arvata, on seljavalu arenenud tööstusriikides kõige sagedasem töölt puudumise põhjus. Ja isegi kui valu tööd ei sega, on tegemist ikkagi tüütu vaevusega Seljahaigused ja nendest põhjustatud valu on võrdselt levinud nii meeste kui naiste, nii vanade kui noorte seas. Seljavalu võib olla tingitud konkreetsetest haigustest või tekkinud halva rühi tagajärjel. Enamik seljavaludega inimesi ei kahjusta oma lülisammast ühekordselt, mille järgi tekivad seljavalud. Tavaliselt on tegemist korduvate väikeste traumadega, mis liituvad. Tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele tulemisega. Kui sada aastat tagasi oli kiki lihasgruppe haarav raske füüsiline töö vajalik inimkonna eksistentsiks, siis tänapäeval on lihaskoormus ümber jaotunud teistele lihasgruppidele.. Istuv töö arvuti taga nagu Trooja hobune: me ei suuda täiel määral tunnetada ohtu organismile. Muutused organismis avalduvad tu
sisse tõmmatud, ilma et puus oleks ette- või tahapoole kallutatud ja jalatalla võlvid säilinud. On tõestatud, et hea rüht on füüsilise veetluse vältimatu osa. Enamikes kultuurides peetakse õiget rühti kohanemisvõimeliste iseloomujooneks ja uskuge või mitte, nii mehed kui naised peavad seda üheks silmatorkavamaks omaduseks veetlusel. 4 Rühivead Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid ja elu jooksul omandatuid. Suurema osa moodustavad elu jooksul omandatud rühihäired. Rühivigu soodustavad halvad harjumused: · Pidev istumine liiga madala laua taga; · Pidev istumine liiga kõrge laua taga, kus õlavööde on tõstetud; · Traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise;
RÜHITREENING Lapsed matkivad alateadlikult täiskasvanuid, sest neil on hästi arenenud matkimismeel. Seega parim võimalus lapsele õiget rühti õpetada on andes talle eeskuju ja selles aitavad järgmised nõuanded: 1. Heites pilgu peeglisse, jälgi ka oma kehahoidu. 2. Pea meeles, et oma silm on kuningas. Tee täieulatuslik rühivaatlus kindlasti siis, kui sul ilmnevad väsimusnähud või valud lülisambas ja puusade või õlgade piirkonnas. 3. Leia üles viltuvajunud piirkond st rühivead ja korrasta neid vastavate harjutustega. 4. Võimlemisel on esmatähtis harjutuste meeldivus. Kui harjutusi on mugav sooritada, siis on tagatud harjutuste jõukohasus ja hea enesetunne. 5. Kui sul on halb rüht ja nõrk selg, siis alusta pigem koduvõimlemisega enne kui lülitud terviseklubi aeroobikatundidesse. Võimle pigem iga päev, mitte üks kord nädalas ja korraga palju. 6. Soorita harjutusi muusika saatel. Harjutuste terapeutilisele (ravivale) toimele lisandub
3. Seljalülide ehitus.....................................................................................................6 1.4. Õige kehahoid.........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID............................................................................................9 3. RÜHIVIGADE PÕHJUSED JA KUJUNEMINE .....................................................................10 3.1. Rühivead .............................................................................................................10 3.1.1. Sundasend .....................................................................................................10 3.1.2. Osteoporoos ....................................................................................................11 3.1.3. Lordoos .......................................................................................................
1. Skeletisüsteemi vigastuste ja haiguste üldküsimused Lihas-skeletisüsteemi struktuurid: luud, liigesed, lihased, kõõlused, limapaunad Luude funktsioon: tugi, hemopoees, Ca ja P ainevahetus Ortopeedia on kirurgiline eriala, mis on seotud skeleti ja lokomotoorse süsteemi kaasasündinud ja omandatud haiguste, alaarengute ja funktsionaalsete probleemide (traumaatiliste või mittetraumaatiliste) anamneesi, uurimise, diagnoosimise, profülaktika, ravi ja rehabilitatsiooniga. Skelett on keha tugi, mis võimaldab liigeste kaudu liikumise. Luu on bioloogiliselt plastiline, pidevalt remodelleeruv süsteem. Lisaks toetusfunktsioonile toimub luus palju metaboolseid protsesse - see on alus rohketele lokaalsetele ja generaliseerunud haigustele ning metaboolsetele häiretele. Luurakud: Osteotsüüdid – luusisesed rakud (rõhu ja surve retseptorid), Osteoblastid – luud tootvad rakud, mis vooderdavad luupinna, Osteoklastid – luud resorbeerivad rakud , suur hulgituumne rakk Wolffi seadus
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid