Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST ?
  • MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS ?
  • Mida tunneb laps ?
  • Mida tunneb laps ?
  • Mida tunneb laps ?
  • Mida tunneb laps ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • Mis kutsub esile agressiivsust ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS ON AGRESSIIVSUS ?
  • MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST ?
  • MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST ?
  • MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST ?
  • MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST ?
  • Kui ööl. lugemine ?
  • MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS ?
  • MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS ?
  • MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS ?
  • MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS ?
  • MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS ?
  • MIDA TUNNEB LAPS ?
  • MIDA TUNNEB LAPS ?
  • Kuidas reageerida jonnile ?
  • Kuidas tuleks jonnile reageerida ?
  • Mis kutsub esile agressiivsust ?
  • Mis omakorda pärsib lapse et jonniga elab laps välja oma tohutut abitusetunnet. Kuidas vihast last ?
  • MIDA TUNNEB LAPS ?
  • Mis on juhtunud ?
  • Mida mõista võimuvõitluse all ?
  • Kuidas konflikti positiivselt lahendada ?
  • Mille käsutamisel on kerge vigu teha. meetod ?
  • Kuidas toimida aja mahavõtmise puhul ?
  • MIDA TUNNEB LAPS ?
 
Säutsu twitteris

SISUKORD
Originaali  tiitel :
Sissejuhatus 7
Dr. med. Rüdiger Penthin
WARUM  IST  MEIN  KIND SO ACCRESSIV?
MIS ON  AGRESSIIVSUS10
Ursachen erkennen - sicher reagieren,
verständnisvoll handeln
Melanie  juhtum 11
Urania -Ravensburger
Ralfi juhtum 19
MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23
Saksa keelest tõlkinud Tri n Pappel 
Instinktiteooria 23 Malliõppimise 
Toimetanud Anne Käru Kujundanud 
teooria 24  Hingeelu -teooria 24 
Tiiu  Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap
Frustratsiooni -agressiooniteooria 25 
Sotsioloogilised  teooriad 25 
Kaasmõjurid 26
SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED  RISKITEGURID  28
Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: 
tääne-Virumao.
emotsionaalse läheduse puudumine 31
Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja 
uimastite kuritarvitamine 35
Riskitegur: töötus,  vaesus , kehvad elamistingimused 37 
Riskitegur: ebapiisav  vanemlik  järelevalve ja suunamine 39 
ISBN  5-89920-315-3
Riskitegur:  massimeedia  mõju 42
© 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding 
GmbH,  Berlin
MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46
© Tõlge eesti keelde. Kirjastus " Kunst ", 2003 
Ühiselu põhireeglid 48
Trükikoda OÜ " Greif "
SISUKORD
ESIMENE  ELUAASTA  52
SISSEJUHATUS
Mida tunneb laps? 52
Suhted ja kasvatus esimesel  eluaastal  54
TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59
Mida tunneb laps? 59
Suhtlemine  ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63
Näiteid laste ja noorte vägivallast
Vägivald perekonnaringis: 14-aastane  noormees   helis -
NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
tab oma vanaema korteri uksekella. Kui vanaema on ta 
Mida tunneb laps? 73
sisse lasknud, lükkab poiss ta  pikali  ning üritab teda kä-
Laste 
Suhtlemine ja kasvatus neljandast  kuuenda  eluaastani 75
gistada.  Poisil  õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va-
vägivald ja 
naema kaablijupiga lämmatada ning nad varastavad 
brutaalne 
ALGKOOLIAEG  89
käitumine 
tema kõdust paar  tuhat   marka .
puudutab 
Mida tunneb laps? 89
Vägivald koolis: Kaasõpilased sunnivad ühte 13-aastast 
otseselt meid 
Suhtlemine ja kasvatus algkoolieas 90
arglikku poissi umbrohtu sööma, pesupulbriga  segatud  
kõiki.
piima jooma, peksavad teda, seovad talle nööri kaela 
KAITSETEGURID VÄLJASPOOL PEREKONDA 100 
ümber   ja   veavad   teda   ringi   nagu   looma.  Vägivald 
ühiskonnas:  
16-aastane   noormees,   kes   on  öösel 
ühte   kauplusesse   sisse   murdnud,   varjab   end   koha-
lesaabunud politseinike eest ning pussitab siis selja ta-
gant  surnuks ühe politseinikest ja  tapab  politseikoera.
Vägivald muutub aina  suuremaks  
probleemiks
Kuritegelike noorte arv Saksamaal kasvab aastast  aastasse
1996. aastal registreeriti 8-13- aastaste  laste hulgas  kurjategi -
jaid 2%,  kusjuures  kaheksakümnendate lõpus oli see näitaja 
olnud vaid 1 %. 15-17-aastaste noorukite seas oli kurjategijaid 
1996. aastal ligi 7%, kümme aastat varem vaid 3,5%. Sama-
sugune on olukord 18-20-aastaste hulgas. Üle kogu Saksamaa 
on 80-ndate aastate keskelt kuni 1996. aastani selles eas kuri-
tegelike laste ja noorukite arv kahekordistunud {Der  Spiegel  
15/98).

8
SISSEJUHATUS
SISSEJUHATUS
Samas tuleb aga silmas pidada, et politsei statistilised näitajad ei pruugi alati 
1996). Juba 2. klassis arvati 10% poistest ja 5% tüdrukutest 
päris täpsed olla. Statistikas märgitud ku-Kas statistikat   ritegevuse 
vägivaldsete laste hulka. 9. klassis ulatus see näitaja poiste hulgas ligi 
protsent sõltub paljuski politsei, elanike, äride ja võib usalda-   asutuste 
13%-ni ja tüdrukutest loeti vägivaldseteks 2%. Vä-   Kes lööb, 
aktiivsusest. Nii näiteks on võimalik tabada rohkem da?    vargaid  nendes 
givallaohvriteks osutusid enamasti nooremate klasside õpila-   ^eda 
kaubamajades, kus on  palgatud  enam turvamehi ning üles seatud 
sed. Saksamaa kooliõpetajate seas läbiviidud küsitlus näitas,   'üüa'cse*> et 
tõhusam vargavastane tehnika. Kuid kurjategijate arvuline näitaja sõltub 
vandalismi ja varguseid tuleb ette igas vanuseastmes. Keha-list vägivalda 
suuresti ka sellest, kui aktiivselt  teatab  elanikkond  politseile  kuritegudest. 
esineb aga gümnaasiumiõpilaste seas tunduvalt vähem kui alg- ja 
Pealegi näitavad kriminaalstatistilised arvud vaid registreeritud pahategude 
põhikoolis (vt. Petermann, 1997). Juba ka-heksakümnendatel aastatel 
hulka, mitte kohtulikult käristatud kurjategijate protsenti. Neid tegureid 
näitasid kaalukad küsitlused, et enam kui 75%  noortest  olid korda 
silmas pidades teatab kriminaalstatistika- nüüd juba 1997. aastal - ühe 
saatnud mõne seadusevastase teo. Olgugi et õiguserikkumine kuulub 
vähem linnastunud liidumaa kohta nagu Schleswig-Holstein järgmist:
paljude noorte puhul vaid täiskasvanuks saamise protsessi juurde ning 
enamik neist hiljem enam seda teed ei käi, ei tohiks selliseid väärte-
Vargused
gusid siiski alahinnata, kuna alati on olemas  ohvrid .
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem 
kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% 
mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal 
Raamat lastevanematele ja kasvatajatele
kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%.
See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja  kasvatajad
Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare-
Röövimised
maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid 
Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas-
aitama  teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki 
taga võrreldes 27,8% enam. Kurjategijaist 6% olid  naissoost
sid tundma end nii lapsevanemad kui ka kõik teised, kellele  ei ole mingid 
Peamiselt kasvas  kuritegevus  selles vallas 14-20-aastaste ar-
laste käekäik korda läheb.
inglid.
velt.
Ehk julgustab see raamat teidki midagi ette võtma, et ära 
hoida  ühe agressiivse või vägivaldse lapse väljakujunemist. 
Rasked ja ohtlikud kehavigastused
Vigu teeme lastega suheldes me kõik. Ent sellest ei teki  prob -
Võrreldes 1996. aastaga tõusis alla 21-aastaste kuritegevus 
leemi  niikaua , kui laps tunneb, et teda pannakse tähele, teda 
1997. aastaks 20,8%. 12% kurjategijatest moodustasid naised. 
armastatakse ja temast hoolitakse just sellisena, nagu ta on. 
Alla 14-aastaste seas tõusis kuritegevus ühe aastaga koguni 
Halb on asi siis, kui vanemate väärkäitumine hakkab lapsele 
67%.
üha enam mõju avaldama, kui laps on sunnitud elama pideva 
pinge ning hirmu all, tajudes, et temast ei hoolita piisavalt. See 
Kurjategijad ja ohvrid
raamat soovib abistada teid ning teravdada teie tähelepanu, 
Norras viidi vägivaldsete laste arvu kindlakstegemiseks 2.-9. 
ennetamaks laste vägivaldse käitumise tekkimist. Samuti jul-
klassi õpilaste seas läbi küsitlus (vt. lk. 102, Kirjandust, Olweus,
gustab  käesolev raamat teid abi  otsima , seda pigem varem kui 
liiga  hilja .
10
MIS ON AGRESSI VSUS?
11
Tänapäeval
MIS ON AGRESSIIVSUS?
Tüdrukute   agressi vsus   avaldub   tavaliselt   varjatud,   verbaalsel   ja 
käsutatakse
kaudsel kujul (kuulujuttude levitamine, kaaslaste  vastu üles ässitamine). 
sõnu
Ka iseenda vastu suunatud agressioo-nivormid, näiteks toitumisprobleemid, 
"agressiivsus
" ja 
endale vigastuste tekitamine jne., on peamiselt tüdrukute probleemid.
"vägivald" 
tihti süno-
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #1 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #2 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #3 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #4 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #5 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #6 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #7 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #8 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #9 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #10 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #11 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #12 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #13 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #14 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #15 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #16 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #17 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #18 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #19 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #20 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #21 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #22 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #23 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #24 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #25 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #26 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #27 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #28 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #29 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #30 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #31 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #32 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #33 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #34 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #35 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #36 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #37 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #38 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #39 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #40 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #41 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #42 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #43 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #44 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #45 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #46 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #47 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #48 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #49 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #50 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #51 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #52 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #53 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #54 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #55 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #56 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #57 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #58 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #59 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #60 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #61 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #62 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #63 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #64 Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003 #65
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 65 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuzmaria Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Kasulikku ja huvitavat infot võid leida antud raamatus "Agressiivne laps" Rüdiger Penthin, 2003 SisukordSissejuhatus 7 MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Melanie juhtum 11 Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Instinktiteooria 23 Malliõppimise teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 Riskitegur: massimeedia mõju 42 MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 Ühiselu põhireeglid 48ESIMENE ELUAASTA 52 Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73 Mida tunneb laps? 73 Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 ALGKOOLIAEG 89 Mida tunneb laps? 89 Suhtlemine ja kasvatus algkoolieas 90 KAITSETEGURID VÄLJASPOOL PEREKONDA 100
Rüdiger Penthin , AGRESSIIVNE LAPS , MIS ON AGRESSIIVSUS , Melanie juhtum , Ralfi juhtum , MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST , Instinktiteooria , Malliõppimise teooria , Hingeelu-teooria , Frustratsiooni-agressiooniteooria , Sotsioloogilised teooriad , Kaasmõjurid , SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID , Riskitegur: vanematepoolne vägivald , Riskitegur: emotsionaalse läheduse puudumine , Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid , alkoholi ja uimastite kuritarvitamine , Riskitegur: töötus , vaesus , kehvad elamistingimused , Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine , Riskitegur: massimeedia mõju , MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS , Ühiselu põhireeglid 48ESIMENE ELUAASTA , Mida tunneb laps , Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal , TEINE JA KOLMAS ELUAASTA , Mida tunneb laps , Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal , NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA , Mida tunneb laps , Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani , ALGKOOLIAEG , Mida tunneb laps , Suhtlemine ja kasvatus algkoolieas , KAITSETEGURID VÄLJASPOOL PEREKONDA

Mõisted

urania, tääne, alla 14, alla 21, vastutavatena peak, alla 14, samuti jul, tihti süno, enesevääri, raha kuluta, heike när, maikist pol, ripp, pealegi laiu, jonniiga, kah, teinetei, teooria kohaselt, gema, hingeelu, tõhus kaitse, tähelepa, osalist sooritushäi, kalkuleerimis, niisuguses olu, laks, nimetatud käitumine, lastele sunnitak, gistaja, mõlemad reaktsioonid, kahekordselt häi, probleemid tu, last mittearvesta, tülide toetamine, suitsetavad lapsed, tubakasõlt, liiku, seepä, ruumikitsi, ameerika teadlased, keskmi, omavahel räägitak, seta, võima, avastamis, rääkimisest veel, väärtushin, entsuhtlemisvõimetuse pu, umbes kaheksa, tähelepanek, varem sõl, mina arene, tes, hellus, antud näites, frustratsiooni, niisugune sõnas, umbes seitsme, turva, tekkinud avastamislust, kaheteistkümnekuu, annab inimes, tun, umbes 18, vihahoog, tegevusvalmidus, lapse mäng, südametunnistuse väljakujunemisega, lapse avastamis, aitama, küsimuste esitamine, jonn, selliselt toimi, kõiguta, järg, piiride seadmine, niisugust käitumist, söömine, sageli proble, lohuta, enamikul lastel, kit, kõne arenguga, veel tahtli, sõbra torn, intelligentsuse väljaarendamisel, süüdistavat sina, tihti va, võimutunne, õhtune ham, maste pesemine, , bandamine, antud olu, psühholoogilisest vaatevinklist, löömisel, alati negatiiv, problemaati, käsu mõist, vast suhtumi, valmis leppima, mahavõtmi, ühiselt vee, karis, koolilapse liikumisvajadus, lust, umbes alg, teiseks kooliaas, umbes kaheksa, sarna, üheksandal, sarnaselt jon, langetamiseks, perekonnanõupidamised, perekonnanõukogu, varahommi ema, karistuseks kee, õhkkond, varjamine, samuti või, perekonnasiseseid probleeme, just pubertee, sellised pedagoogili

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
343
pdf
Maailmataju uusversioon
152
docx
KASVATUSE KLASSIKA
194
pdf
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
477
pdf
Maailmataju
524
doc
Arengupsühholoogia
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !