vabane ja takistab katalüsaatori tööd. 4. PEATÜKK GAASID Gaasi rõhk – anuma seinale mõjuva jõu F ja selle pindala A jagatis. P = F/A. Rõhku mõõdetakse manomeetriga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Elavhõbebaromeeter. Vedelikusamba kõrgus on võrdeline õhurõhuga, ei sõltu toru diameetrist ega kujust: P = dgh, kus d – vedeliku (Hg) tihedus (13,6 g/cm3), g – raskuskiirendus (u 9,8 m/s2), h – vedelikusamba kõrgus Mõõtühikud. SI ühik: Paskal; 1N/m2 = 1 Pa; atmosfäär: atm, 101325 Pa; baar = 100 000 Pa, millibaar = 100 Pa, 100 Pa = 1 hPa (hektopaskal = 1 mbar; 1 atm = 760 mmhg, 1 Torr = 1mmhg = 133,322 Pa; tehniline atmosfäär (at) on 1 kg-se massiga keha kaalu poolt 1 cm2-le avaldatav rõhk: 1 at = 98 kPa Normaalrõhk 1 atm=1013 bar; standardrõhk 1 bar=105 Pa=0,9869 atm Ühik Seos SI’ga Normaalrõhk Standardrõhk Ühik Seos SI’ga Normaalrõhk Standardrõhk
ammoonumkloriidi (salmiaagi) temperatuuri (0 0F) ja inimese normaalse kehatemperatuuri (100 0F) vahest. Fahrenheiti järgi jää sulamistemperatuur on 32 oF ja vee keemistemperatuur 212 oF. 1 oF = 5/9 0C. tc = ( tF 32 )/1,8. 3. Rõhk Rõhk on suurus, mis iseloomustab keha pinna mingile osale risti môjuvaid jôude. Rõhu tähis on p p=F/S F[N] - jõud ; S[m2] pindala; Rõhu põhiühikuks on 1 paskal (Pa), mis on võrdne rõhuga, mille tekitab jõud 1N mõjudes ristsuunas pinnale suurusega 1 m 2. Tehnikas kasutatakse rõhuühikuks jõukilogramm kgf (ka kgp, vanemas kirjanduses kG) kgf/cm2 , mida samastatakse tehnilise atmosfääriga "at" 1at=1kgf/cm 2 =98066,5 Pa 105 Pa. Rõhuühikuks kasutatakse veel mmHg. Normaalrõhuks loetakse 760 mmHg, mis on võrdne ühe loodusliku atmosfääriga (atm). Kõrvaloleval joonisel on kujutatud kinnine
sagedus ja intensiivsus on väikesed, siis elavdab see organismi kudede ainevahetust ja vereringet. Ultraheli kasutamine põhineb sageli kajameetodil. 11. HÜDROMEHAANIKA ALUSED 1.Rõhk (+ valem ja mõõtühik) Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 10 F p= S , kus p = rõhk, F = jõud, S = pindala. Rõhu ühik on paskal, 2.Pascal’i seadus ja selle rakendusi (+ joonised) Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. 3. Archimedes’e seadus (+ valem) Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.
mõõdab ainult ülerõhku Kui absoluutrõhk on õhurõhust väiksem ( p abs < p õ ) ,siis on süsteemis vaakum. P vac = p õ - p abs. Üldkehtivas mõõteühikusüsteemis ( SI ) avaldatakse rõhk paskalites : 1 Pa = 1 N/ m2 Mittesüsteemsete ühikutena on olnud kasutusel atmosfäärid - tehniline ( 1 at = 1 kgf / cm2 = 9,81 * 104 Pa = 0,1 Mpa ) ja füüsikaline e. nn. normaalatmosfäär ( 1atm = 1, 01 * 10 5 Pa = 0,1 Mpa ) ning baar ( 1 bar = 10 Pa ). Kokkuvõttes võib õelda ,et mistahes atmosfäär on ligikaudu , baar aga täpselt võrdne 0,1 Mpa -ga. Rõhku on hüdraulikas sageli otstarbekas väljendada vedelikusamba kõrgusega ( m ). h =p/g. Hüdrotehnikas on tegemist peamiselt veega , mille tihedus vesi = 1000 kg / m . Siis vastab ühele tehnilisele atmosfäärile 10 m veesammast. 1 m H2 O = 9,81 *103 Pa = = 9,81 k Pa . 10mm H2 O = 1 kgf /cm2 = 9,81 Pa . Mõõteriistades kasutatakse sageli elavhõbedat ,mille tihedus on 13 600 kg / m3.
Tabel 2. Tuletatud ühikud jõud F Newton (N) kilopond (kp) 1N=(l kg×m)/s2 pindala A m2 m2 maht V m3 m3 vooluhulk Q m3 m3 rõhk p pascal (Pa) tehniline 1Pa=1N/m2 atmosfäär (at) bar (bar) (kp/cm2) 5 1bar=10 Pa= 0.1MPa energia, töö E dzaul, J (Nm) kilopond-meeter (kpm) Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2).
Tabel 2. Tuletatud ühikud jõud F Newton (N) kilopond (kp) 1N=(l kg×m)/s2 pindala A m2 m2 maht V m3 m3 vooluhulk Q m3 m3 rõhk p pascal (Pa) tehniline 1Pa=1N/m2 atmosfäär (at) bar (bar) (kp/cm2) 5 1bar=10 Pa= 0.1MPa energia, töö E dzaul, J (Nm) kilopond-meeter (kpm) Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2).
Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar 1bar =105 Pa 1at . NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m raskusjõust tingitud vedeliku või gaasi rõhku p = gh ( vedeliku või gaasi tihedus, g = 9,8 2
Rõhk. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule, st p = . Rõhk on S N skalaar, kuigi F on vektor. [ p ] SI = 1 = 1 Pa (paskal). Kasutatakse ka teisi rõhu ühikuid, nagu m2 1 mmHg ehk torr, mida avaldab 1 mm kõrgune elavhõbedasammas, või füüsikaline atmosfäär 1 atm, mida avaldab 760 mm kõrgune elavhõbedasammas, või tehniline atmosfäär 1 at, mida avaldab jõud 9,81 N (so 1 kg massiga keha raskusjõud) 1 cm2 pinnale, või baar 1bar =105 Pa 1at . NB! Ka impulssi tähistatakse p-ga, st ei tohi segamini ajada. Samuti ei tohi segamini ajada m raskusjõust tingitud vedeliku või gaasi rõhku p = gh ( vedeliku või gaasi tihedus, g = 9,8 2
Võimsus Füüsikas iseloomustab töötempot võimsus, seda määratletakse töö A ja selle tegemiseks kulunud aja t suhtena: P = A/t Võimsusühikuks on: 1N×m/1s = 1 J/s Võimsust 1 J/s = 1W on vatt 1kW×1h = 1kW×3600s =3,6 MJ (megadzaul) 31.10.2011 10 Rõhk Rõhk defineeritakse suhtena: p = F/S Rõhu mõõtühikuks on paskal (1Pa) 1 Pa = 1 N/m2 Vedelikus on rõhk 1Pa siis, kui see vedelik mõjub iga 1m2 suurust pinda jõuga 1 N. Rõhk 1 Pa on väga väike. Vananenud rõhuühik 1 atmosfäär võrdub 98 100 paskaliga. 1 bar = 100 000 Pa = 100 kPa 1 mm Hg = 133,3 Pa 31.10.2011 11 Rõhk Keskmine õhurõhk on 1013 mbar = 760 mm Hg seda nimetatakse normaalrõhuks.
P = F/S (1), kus F on pinnaühiku normaali suunas mõjuv jõud. Rõhu mõõtühikuks on 1 N/m2. Kuna viimane on väga väike ühik, siis kasutatakse praktikas suuremate rõhkude mõõtmiseks ühikuid 103 N/m2 = 1 kN/m2 või 106 N/m2 = 1 MN/m2. Sageli mõõdetakse väiksemaid rõhke kas vee-või elavhõbedasamba millimeetrites. 1 N/m2 = 0,102 mmVs = 0,00750 mmHg, samuti baar`ides ja atmosfäärides. SI süsteemis on rõhuühikuks paskal (Pa) . Võttes (1) jõuks 1N(kg/(m s2) ja pindalaks S=1m2, saame P = F/S = 1N/m2 = N/m2 = kg m/(m2 s2) = kg/(m s2) = Pa Praktikas on enamkasutatud suurem ühik kilopaskal (kPa) ja megapaskal ( Mpa) 1Pa = 10-3kPa = 10-6 Mpa Normaalne atmosfääri rõhk on 101325 Pa (760 mmHg) temperatuuril 0 C, mõõdetud mere 0 pinnal 45 laiuskraadil. 0
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkidest. Prootoni laeng on positiiv
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
sekund ruudus. (Võrdub ligikaudu sajagrammise eseme kaaluga maapinnal.) Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu. Arvutatakse valemist F p= , (3.4) S 2 kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal: [ p ] = 1 N2 = 1Pa . m Mittesüsteemsetest rõhuühikutest kasutatakse laialdaselt ühikut üks atmosfäär, mis võrdub atmosfääriõhu keskmise rõhuga maapinnal ja mille väärtuseks on 1atm = 101 300 Pa . Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga. Newtoni seadused kehtivad ainult inertsiaalsetes süsteemides, s.t
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
