10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hkristelh
Õppematerjali autor
Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Quickstep Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustants Eestis Eesti Tantsuspordi Liit Eesti Tantsuspordi Liit (ETSL) on vabariiklik spordialaliit, mille tegevuse aluseks on võistlustantsuga tegelevate tantsuklubide tegevuse koordineerimine ja tantsuspordi arendamine Eesti Vabariigis. Liit on asutatud 23.novembril 1991. aastal ja käesoleval hetkel koondab ETSL
See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2 Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi 3easel poolel. Aeglase valsi juured pärinevad 17. Sajandi Austria ja Bavaaria rahvatantsust. Aeglase valsi sünniaasta on 1924-1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja
esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Quickstep Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustants Eestis Eesti Tantsuspordi Liit Eesti Tantsuspordi Liit (ETSL) on vabariiklik spordialaliit, mille tegevuse aluseks on võistlustantsuga tegelevate tantsuklubide tegevuse koordineerimine ja tantsuspordi arendamine Eesti Vabariigis. Liit on asutatud 23.novembril 1991. aastal ja käesoleval hetkel koondab ETSL
fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Niisiis ei olegi ladinaameerika- ja standardtantsud teineteisest nii kaugel kui vahel arvata võiks. Inglismaal peetakse fokstrotti kõige populaarsemaks võistlustantsuks. QUICKSTEP: Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Fokstrott tundub aeglane ja majesteetlik tundetants olevat, samas kui quickstep näib nii kiire ja muretu, teinekord kerglanegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustel tantsitakse
Mehe roll tantsus Et mõista mehe rolli tantsus, peab enne aru saama, mis asi see tants üldsegi on. Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika takti järel imemoodi ennast liigutama ja veavad inimest ühest toa nurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks." Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsul tihe seos rütmimuu
sajandi algusel Inglismaal ja, mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott, rumba, viini valss, tango, samba, tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ( nende alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep ) ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt. PÕHIALUSED JA ÜLDMÕISTED Tantsuvõte fokstrotile, aeglasele valsile, aeglasele fokstrotile ja valsile Üldpildi tantsupaarist annab kõigepealt tantsuvõte. On see korrektne, ei kaota ka puudulik tantsuoskus meeldivat üldmuljet paarist. Tantsuvõttel pole ainult visuaalne väärtus, temast sõltuvad suuresti tasakaal, partneri juhtimine, enesetunne tantsimisel ja
Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole..............................................................................................................................................4 Kõnd tagurpidi..................
Naise roll tantsus Enamikes tantsudes on naise peamine roll järgida meest ja alluda tema juhtimisele ning kui mees peaks tegema vea, kannatab selle all kogu tandem. Kuid mingil juhul ei tohiks alahinnata naise tähtsust tantsus ja eriti just seltskonnatantsus kuna üksi kodus muusika järgi hüpelda oskab igaüks. Kui standardtantsudes on mehe tantsuoskusel ning juhtimisvõimel rohkem kaalu siis ladina-ameerika tantsudes võivad naiste tantsusammud olla palju keerulisemad kui meestel ning tantsides ei ole paar nii ligistikku mis tähendab ,et mehel pole nii suurt kontrolli. Kuid selle mõistmiseks tuleks kõigepealt selgeks teha mis ikkagi on seltskonnatants. Seltskonnatantsude all mõistetakse põhilisi tantsukursustel õpetatavaid tantse. Laiemas mõttes on seltskonnatants mistahes liikumine muusika saatel, seega võiks väita , et seltskonnatantsud on eksisteerinud samakaua kui inimkond. Tõsi mingil ajaloo etapil hakati samme ül
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid