Põualiblikad (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Kuidas areneb koiduliblikas?

Hõimkond: Lülijalgsed. Klass: Putukad Selts: Liblikalised Sugukond: Põualibliklased. Perekond: Koiduliblikas. Liik: Koiduliblikas. Ladinakeelne nimetus: Anthocharis cardamines. Tiibade siruulatus: 4cm. Lennuaeg: mai-juuni. Röövik toitub mitmesugustel ristõielistel. Sarnased liigid: harilik reseedaliblikas. Levik ja arvukus: Eestis tavaline. Kasutatud kirjandus Koiduliblikas- http://et.wikipedia.org/wiki/Koiduliblikas (10.04.2012) Sterry, Paul ; Mackay, Andrew 2004 Looduse taskuraamat LIBLIKAD. Tallinn: Varrak Viidalepp, Jaan 1971 Liblikate määraja. Tallin: Valgus

Bioloogia

27

pdf

Päevaliblikate kogu-Helen Piir-11LO

on kerge määrata. Huvi liblikate vastu tekitas minu juhendaja, Ain Piiri poolt leitud ruuge-võiliblika Eestisse sisserännanud populatsioon 2013. aasta suvel. Ruuget-võiliblikat on Eestis peale 1872. aasta esmaleidu leitud vaid umbes kümnel korral. (Õunap & Tartes, 2014) Esimene meeldejäävaim kokkupuude liblikatega toimus kui püüdsin Tartu Ülikooli teadur Ly Lindmanile emaseid teelehe-mosaiikliblikaid 2014.a juunis. Emased liblikad hakkasid laboris kontrollitud tingimustes munema ja koorunud röövikuid kasutati toidutaimede eelistuse väljaselgitamise katses. Liblikate püügiga teenisin pisut taskuraha. Minu 8. klassis tehtud uurimistöö pealkirjaks on „Põualiblikad“. Pärast selle töö kirjutamist tekkis soov liblikate kogu valmistada. 10. klassi astudes arutasin esimesel praktikal õpetajate Urmas Tokko ja Ott Maidrega enda ideed ning sain sellele heakskiidu.

Eesti putukad

22

docx

Loovtöö LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID

Meie koolil ei ole liblikakogu ja kuna liblikate erinevaid liike 2 on üle tuhande, siis otsustasin valida oma loovtöö teemaks liblikakogu valmistamise ja tutvustada õpilastele mõningaid liblikaliike. Hiljem otsustasin lisada tööle juurde ka õppekaardid. Liblikakogu abil oleks õpilastel reaalne võimalus näha, millised on meie Otepää ümbruskonna liblikad. Liblikakaartide abil saavad õpilased mänguliselt õppida tundma erinevate päevaliblikate välimust ja nende nimetusi. Minu töö eesmärgiks oli püüda oma koduümbrusest 25 liblikat, ehitada kastid, kus saab neid hoida ja valmistada mäng (liblikakaardid) liblikate tundmaõppimiseks. Antud liblikakogu kõik liblikad on püütud ühe suve jooksul 2017. aastal minu kodukohas Otepää lähedal Meegaste külas. Elan looduskaunis kohas ja meie talukoht on

Bioloogia

6

odt

Liblikad

müüripragudes ning varjatud aianurkades. Meie küllalt karmi talve on aga suutelised üle elama vaid vähesed neist. Kaitse vaenlaste eest Koerlibliklaste röövikutele on iseloomulik okkaline välimus ning see sunnib enamiku lindudest nende ründamisest loobuma. See taktika ei toimi ainult käo puhul. Röövikute okkad on vähetõhusad ka herilaste ja röövputukate rünnakute vastu. Kuna koerlibliklased on üsna head lendajad, ei ähvarda neid õhus lindude poolt ükski hädaoht. Kui liblikad maha istuvad ja tiivad kokku panevad, siis enamikul liikidest erk värvus kaob. Admiralil on maskeering eriti tõhus, tiibade alapool meenutab kuivanud puulehte. Põhiandmed Klass: Putukad Selts: Liblikalised Sugukond: Koerlibliklased Perekond ja liik: Vanessa atalanta Suurus Tiivaulatus: 55-64 mm. Värvus: Punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Jalad: eesjalad on lühikesed ning harjataolised, liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunemine Innaaeg: Kevad.

Bioloogia

14

pptx

Liblikad, nende levik ja liigid

peenemateks torukesteks. Liblikad – nagu ka kõik teised putukad – on lahksugulised. Liblikate arengtäismoondega – Liblikas areneb nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete – feromoonide – abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on 3 paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui ka kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega

Kategoriseerimata

29

doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n�

Loodus

86

doc

Eesti putukad

ELUVIIS/KOHT Parasiitsed: nugivad mesilastel, herilastel ja sarnastiivalistel. 22. O. Trichoptera – ehmestiivalised Eestis 170 liiki MORFOLOOGIA 1-43 mm Tiivad kilejad, kaetud karvadega; lõugkobijad olulised määramisel. ELUVIIS/KOHT Enamik öise aktiivsusega, lendavad valgusele; valmikud enamasti ei toitu; vastsed segatoidulised. Puruvanalased. Järvevanalased 23. O. Lepidoptera – liblikalised Eestis 2365 liiki 3-28 mm Erisoonelised kõrgemad liblikad. Pisisamasoonelised 24. O. Hymenoptera – kiletiivalised Eestis ~1600 (8000) liiki 0,2-110 mm Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm

Bioloogia

47

doc

Puisniitude loomastik

Naksurite vastsed elavad metsakõdus, mädas puidus, mullas ja taimede maa-alustes osades. Nad söövad taimede värskeid või kõdunevaid osi. Osa vastseid on aga röövtoidulised - nad toituvad putukate vastsetest. Vastseid on kahte tüüpi. Osa on valkja lihava (mitte kõvera!) kehaga, teised on punakas-pruunid, tugeva kehakattega ussitaolised tõugud. Viimaseid on nimetatud ka traatussideks. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/naksurlased.htm) Suurliblikad(Macrolepidoptrea) Liblikad on tinglikult jagatud kahte rüma - pisiliblikad ja suurliblikad. Kokku on maailmas liblikaliike umbes 150 000. Eestis on liblikaid üle kahe tuhande liigi, kusjuures suur- ja pisiliblikad jagunevad peaaegu võrdselt. (,,Extra" Elu 97.05.17) Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid

Pärandkooslused

Meedia

Kommentaarid (0)