Põlvkondadevahelised suhted (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus.

Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga tähtis, et tal oleks vanavanemad. Juba vanastigi töötasid põllul mitu põlvkonda koos , ikka ühise eesmärgi nimel. Kuid põlvkondade

Kirjandus

1

doc

Pereelu

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Eneli Vanin KP2-11 Saade keskendub vanavanemate rollile ja suhetele vanema põlvkonnaga , küsimus oli selles , et kas kaks erinevat generatsiooni võiksid koos elada , et see ei rikuks omavahelisi suhteid.? Osad inimesed arvavad et on võimalik koos elada ja osad arvavad , et ei ole võimalik koos elada , kuna palju noori ja ka vanemaid inimesi soovivad vaheldust ja üksteisest rahu ,ning omi toimetusi teha . Osadel on raskusi elada koos, aga kui oleks suured korterid , majad siis miks ka mitte ? suhelda tuleb ei tohi kedagi kaugustesse jätta, aga siiski on pered kes elavadki mitu põlvkonda koos. Ühine maja , aga eraldi sissekäigud ja eraldi leivakapp aga ühised eluväärtused eluks . Kasvatamisest , lapsed elavad kuni 2-3 aastani siis nad hakkavad lasteaias käima näevad nad elu ja hakkavad rohkem aru saama kes nad on . Lastel on alati nii et kui vanemaks saavad siis hakkavad alles oma vanematest aru saama , muidu ei taha mitte k

Inimeseõpetus

11

doc

Lastekodu

poole, kui eakaaslased lasteaiast. Mängimise ajal ei märka lastekodulaps oma sõbra solvumist, palvet ega isegi pisaraid. Vanematel koolieelikutel puudub mängudes ka rollijaotus. Lastekodu koolieelikud ei teadvusta oma tegevust. Nad ei mäleta mida tegid ega tea mida hakkavad tegema. Oma tegevuse planeerimine neil peaaegu puudub , mille kõige põhjuseks on puudulik suhe täiskasvanuga. 1.5 Suhetele orienteeritud koolkond Suhetele orienteeritud koolkonna arvates on väga olulised suhted bioloogiliste vanematega ja psühholoogilised vanemad on lapse jaoks need, kes on olnud otsustava tähtsusega lapse identiteedi arengus. Selline vanemlikkus ei ole vahetatav, vaid see on lapses püsiv ja mõjutab lapse sisemist kohanemist. Näiteks ei korva asendusvanemad või lastekodu personal kunagi bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest

Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

 Aeganõudev- vaja longituuduuringut Suhtemustrid peres: mida rohkem inimesi seda rohkem suhtemustreid Õe/venna suhte etapid- uue õe või venna sünd  Muutused pere stsiaalses keskkonnas  Ebakindlus, kiindumussuhte kõikumine  Võimalikud tõrjumise/tõrjutuse probleemid  Tervise ja käitumishäired  Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem  90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks  Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust  Negat emotsioone uue lapse vastu õdedel-vendadel ei saa päris ära hoida  Toimetulek: ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last

Perekonnaõpetus

13

doc

Laps lahutus- ja leinaprotsessis

juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu

Ühiskond

20

doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

..........4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE ........................

Informaatika

27

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

( 2003). Autori seisukohalt on lapse materiaalsed vajadused lastekodus täidetud, soe toit kolm korda päevas, kaasaegse mööbliga tuba, riided, mis tulevad lastekodu laost, õpivahendid, mille muretseb lastekodu-ühesõnaga materiaalselt on kõik olemas. Puudu jääb usaldusest, tähelepanust, hellusest ja mõistmisest, sest kasvatajaid/hooldajaid on palju ja usalduslikku kontakti on seega nende vahel raske ning laste omavahelised suhted ei pruugi toimida. Eelpool välja toodud probleemi kinnitab ka Kristi Kõivu väide, et lastekodu kui kasvukeskkonda iseloomustavateks joonteks ei ole niivõrd laste lahusolek bioloogilistest vanematest ja mitme hooldaja kasvatusviis, vaid personali stabiilsuse puudumine (tööjõu voolavus), mis välistab lähisuhete tekkimise lapse ja püsiva hooldaja vahel (2003). 15 Kasvataja

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

17

doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

..................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2. LAPSEGA TEGELEMINE..............................................................................................11 2.1. Jagamatu tähelepanu..................................................................................................11 2.2. Lapsele pühendatud aeg............................................................................................ 12 2.3

Eelkoolipedagoogika

Kommentaarid (0)