Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid #1 Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid #2 Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid #3 Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid #4 Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid #5 Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid #6 Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid #7 Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid #8 Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid #9 Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katilina Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
pptx

Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegevused

ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad)  1.nov 1991 hakkas kehtima maareformi seadus- selle eesmärk oli anda maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks.  Tänaseks on Maa-ameti andmetel reformimata alla 10% maismaast.  Põllumajanduse kokkutõmbumine 90ndatel avaldas mõju ka põllumaa kasutusele  90ndate algus hakkas põllumajandusmaa kasutus vähenema, aastal 1990 oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, 1995. aastal 873,8 tuhat/ha. 2001 oli põllumaa kasutuse suurus 677,8 tuhat/ha ja aastal 2004 oli põllumaa pindala 519,3 tuhat hektarit (see on 53,5% võrra väiksem kui 1990. aastal).  Aastal 2005 hakkas põllumajandusmaa pindala taas tõusma. aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Põllumajandus
thumbnail
44
doc

Mulla eksam

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef,

Mullateadus
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu

Põllumajandus
thumbnail
14
doc

Ökonomeetria

14. Maastatistika ülesanded. Maade kasut. isel. näitajad. Maafondi dünaamika. maa liigitatakse pm kasut. otstarbe järgi järgmisteks kõlvikuteks 1.põllumajandusmaa (põllumaa, viljapuu- ja marjaaiad, looduslik rohumaa); 2.mittepõllumajandusmaa. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Põllumajandusmaa vähenemise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et asulate ja linnade territooriumid suurenevad põllumajandusmaa arvelt. Maa kvaliteedi näitajaks on muldade kvaliteet. Seega omab maa erinevat põllumajanduslikku väärtust. Järelikult maa kvaliteeti iseloomustavaks näitajaks on põllumaa hind. Maa hind võib sõltuda territoriaalsest asukohast (linnade, asulate lähedal maa kallim). Eestis kasutatakse maa kvaliteeti iseloomustava näitaja ­ hindepunktide väljatöötamisel on lähtutud mulla looduslikust viljakusest. Hindepunkti

Majandus
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasu

Majandus
thumbnail
152
ppt

Põllumajandus ja toiduainetetööstus

Meremaal, ka Jaapanis Ekstensiivsed tereviljatalud; rantšod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas) Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase Ökoloogiline e mahepõllundus Toitluskompleks Põllumajandusmaa Maaparandus Tõuaretus Taimekasvatus Söödad Loomakasvatus Toiduainetööstus Sordiaretus Söödalisandid Väetiste valmistamine Toiduained Külmhooned Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank

Põllumajandus
thumbnail
14
docx

Kinnisvara rahanduse kordamisküsimused kontrolltööks

AEGA AEGA TEHINGU SOORITAMINE ON LIHTNE TEHINGU SOORITAMINE ON KEERULINE JA SELLEKS ON ABI VAJA 9. Missuguseid kinnisvaraturu liike teate? Tehingute iseloomu järgi võib kinnisvaraturu jagada tehingute iseloomu järgi: - omanditurg ehk ostu-müügiturg - renditurg Kasutuse järgi võib jagada: - elamispinna turg - põllumajandusmaa turg (põllumaa, metsamaa, talud jne.) - äripindade turg (büroohooned, kaubanduskeskused, hotellid jms.) - tootmispindade turg (tööstuslikud tootmishooned, laod) - eriotstarbelise kinnisvara turg (ühiskondlikud hooned, lennujaamad, koolid, staadionid jms.) 0. Missugustesse klassidesse jagatakse büroopinnad? Näiteks, kontoripinnad jagatakse kvaliteedi põhjal A+, A, B ja C klassiks, kusjuures A+ märgib kõige parema kvaliteediga pindasid. 1

Majandus



Lisainfo

Lühireferaat põllumajandusmaa kasutusest aastatel 2004-2013 ning seda mõjutanud teguritest läbi aastate.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun