Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Põllumajanduse alused 2 arvestustöö küsimused-vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisel temperatuuril säilitatakse spermat?
  • Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi?
  • Mis on kinnisperiood?
  • Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJkg siis selle sööda netoenergia sisaldus on?
  • Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt?
  • Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema?
  • Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal?
  • Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta siis milline on selle sea söödaväärindus?
  • Miks on vaja talledele manustada sünnijärgselt E-vitamiini ja seleeni?
  • Milline peaks olema kvaliteetse liha saamiseks noorlammaste kehamass enne lihaks realiseerimist Eesti tingimustes?
  • Millisel loomaliigil kodustatud vorm puudub?
  • Mis on konditsioon?
  • Keskmiselt suguküpseks?
  • Kaua kestab keskmiselt lehma tiinus?
  • Millal on optimaalne esmapoegimise iga?
  • Kui suur on Eesti veisetõugude keskmine tapasaagis?
  • Miks ei tohi piima sattuda antibiootikume?
  • Milline on söötadest kõige toorkiurikkam?
  • Miks on ternespiim vasikale oluline?
  • Millal saavad kana- ja vutibroilerid tapaküpseks?
  • Mitu kg toodab üks munavutt aastas munamassi koos koorega?
  • Kus peetakse kesikuid?
  • Kui pikk on sigade tiinusperiood?
  • Palju on keskmise viljakusega seal põrsaid?
  • Mis oli lammaste arvukus Eesti keskmiselt 2008 aastal?
  • Mida on vaja uttede söödaratsioonis 4 ja 5 kuul teha?
  • Kui palju peab saama tall ternespiima ühel jootmiskorral?
  • Mis on alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapasaagis?
  • Kui vanalt saab lehm täiskasvanuks keskmiselt?
  • Kui suur on keskmiselt normaalse lehmapiima kuivaine sisaldus?
  • Milliseid lihakvaliteedinäitajaid hinnatakse organoleptiliselt?
  • Millele viitab normaalsest suurem somaatiliste rakkude arv piimas?
  • Millal on ternespiimas sisalduvate antikehade imendumine maksimaalne?
  • Palju kulub umbes vasika üleskasvatamiseks piima?
  • Palju mune muneb munakana aastas umbes?
  • Mitu kg kulutavad kanabroilerid 1 kg massi-iibele segajõusööta?
  • Mis Eesti piimatõul on suurim piimatootlikus?
  • Mis tõugu veistele on kõige iseloomulikum flegmaatiline iseloom?
  • Millal algab veise majanduslik kasutamisperiood?
  • Milline laktatsioonikõver annab suurima piimatoodangu?
  • Kesmis väljastab kõrvamärke?
  • Kuidas leitakse orgaanilise aine hulk?
  • Millistes söötades on rohkelt kuivainet?
  • Millised söödaseemned on rasvarikkaimad?
  • Mis mineraalelementidest leidub organismis kõige rohkem?
  • Milline vitamiin on rasvlahustuv?
  • Palju kulub lõssi vasika ülalpidamiseks lisaks täispiimale?
  • Millal peaks sigade söödakogused suurimad olema?
  • Milline ei sobi järgnevasse loetellu?
  • Miks tuleb piim pärast lüpsmist võimalikult kiiresti maha jahutada?
  • Mis on sügisene siirdeperiood?
  • Mitme päevaselt hakkavad vutid munema?
  • Kui sigade söötmiseks 100 kg-ni kulub 150 päeva siis milline on nende sigade majanduslik varavalmivus?
  • Millal on uttedel loomulik aktiivne indlemise periood?
  • Milline on eesti tumedapealise lambatõu parandaja tõug tänapäeval?
  • Milline on lambatalle normaalne kehatemperatuur?
  • Millises sulus peetakse võõrdepõrsaid?
  • Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta siis milline on selle sea söödaväärindus?
Põllumajanduse alused 2 arvestustöö küsimused-vastused #1 Põllumajanduse alused 2 arvestustöö küsimused-vastused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SKUKK Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Põllumajandus alused II kordamine kontrolltööks eksamiks

kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud

Põllumajanduse alused
thumbnail
158
pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus
thumbnail
32
pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Uttede tiinestumine 84,5%, tallede 1

Põllumajandus
thumbnail
54
pdf

Lambakasvatus

Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind

Lambakasvatus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
30
doc

Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused

Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaar

Põllumajanduse alused
thumbnail
74
docx

Lambakasvatuse konspekt

Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 1­2 k

Lambakasvatus
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus



Lisainfo

Loomakasvatuse arvestustöö küsimused ja vastused.

Kommentaarid (1)

JxxK profiilipilt
Jaak Aaso: ok
14:54 19-11-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun