GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%)
0 Koostaja: Ülle Liiber Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Põllud Hispaanias Ü. Liiberi Kas teate, et ... • põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; • 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; • Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; • Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Kas tulevikus nälgivate inimeste hulk kasvab või kahaneb? Kuidas mõjutab põllumajandus meie igapäevaelu?
0 Koostaja: Ülle Liiber Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Põllud Hispaanias Ü. Liiberi Kas teate, et ... · põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Kas tulevikus nälgivate inimeste hulk kasvab või kahaneb? Kuidas mõjutab põllumajandus meie igapäevaelu?
· Kapital · Tööjõud · Turgude kättesaadavus · Valitsuse poliitika Maa kasutus maailmas Euroopas-sega ja laialehelised metsad Austraalia idarannik Aafrika lõunaosa 28% liigne kuivus 23% mineraalainete puudus 22% õhukemuldkate 11% mud põhjused 10% soostumine 6% igikeltsa esinemine Kas teate,et ... *Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast,kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st. *31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses,põllumaad on siiski vaid 10%. *Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust,kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust. *Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest,ületoitunud inimesi on pool miljonit. Mis harudeks jaguneb põllumajandus? Taimekasvatus: *Teraviljad:nisu,riis,mais,oder hirss,rukis jt. *Mugulviljad:kartul,bataat,maniokk,jamss jt.
ROHELISED ENERGIAALLIKAD Veeenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, biomassi energia keskkonnasõbralikud kasutamine on veel suhteliselt kallis 2.ESMASEKTOR 1. PÕLLUMAJANDUS Põllumajandusliku maa jagunemine: haritav maa põllumaa, mitmeaastased istandused looduslik rohumaa loomakasvatus taimekasvatus e. põllundus omatarbeline e. elatusmajandus kaubanduslik e. ekspordiks suunatud tootmine ekstensiivne põllumajandus (vajatakse palju maad või suurt hulka kariloomi, toodang pindalaühikult on madal, aga kogutoodang on suur) intensiivne põllumajandus (toodang väikeselt maa-alalt, suur kapitalimahukus, tööjõu ja väetiste kasutus. Toodang pindalaühikult kõrge.) põllumajandust mõjutavad tegurid: ÕP.LK. 86 skeem looduslikud: kliima -vegetatsiooniperiood -soojushulk arvestades aktiivsete temp. summaga - niiskusolud mullad - viljakus
kvaternaar sektor ( infoteenindus ) ASULASTIK : Asulate areng ja linnastumine : Linnastumine: ehk urbanisatsiooniastemeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes . Milles seisneb linnalise ja maalise asula erinevus ? Asulad erinevad linnast , elenike arv on linnas suurem . Hoonete väljanägemine on erinev ning ka tööhõive on erinev . Näiteks Maal on põlluharimine kuid linnas teenindus . Joonis : lk 92 skeem . LINNASTUMISE ETAPID : Esimene etap :(XIX) 19. sajand linnastumine Euroopas , Põhja Ameerikas ( London ) Teine etapp : (XX) 20 .sajand linnade arvu kasv aeglustub hoogustub eeslinnastumine ( äärelinnad ) Kolmas etapp : (XX) 20 . sajandi teine pool ,Lõuna riikide linnastumine hoogustub . Megapolis ehk hiidlinn on hiiglaslik linnastute kogum . GEOGRAAFIA (2.detsember .2008 )
kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide rajamine Suureneb tuulisus, tuuleerosioon Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest
....................................................................29 9.Metsamajandus...................................................................................................................32 10. Energiamajandus ...........................................................................................................34 11. Tööstus...........................................................................................................................37 12. Teenindus........................................................................................................................39 1 ÜLDMAATEADUS 1. Litosfäär 2. Maa siseehituse iseloomustus; mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 2 alumine vahevöö välistuum vedel sisetuum
Kõik kommentaarid