Põlevkivi kaevandamine Eestis. Põlevkivi on settekivim,teda nimetatakse ka kukersiidiks. Põlevkivi tekkis järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi tekkis eelajalooliste järvede ja merede biomassist,põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid,bakterid füto-ja zooplankton ning vetikad. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Siin pildil on näha väikseid füto-ja zooplankstoni ning vetikate kivistunuid osi. Põlevkivi avastamisest tekkisid jutud ,et talumees ehitas s
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus: · Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puhastamisest, ei ole enam
Põlevkivi Autor: xxxxxxxxxxxxx Klass: xxxxxxx 2014 Mis on põlevkivi? Lihtsalt öeldes on põlevkivi kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta tõesti põleb. Põlevkivi spetsiifilisem nimetus on kukersiit, mis on Eesti tähtsaim maavara. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest. Tekkis 400450 miljonit aastat tagasi. Kasutusvõimalused Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Põlevkivi roll energiatootmises on seni üsna vähe tuntud, sest selle osa on võrreldes söe ja naftaga olnud väga väike. Nafta kõrge hind, vähenev varu ning majanduse kasv on siiski tõstatanud arutelu põlevkivi senisest laiema kasutusele võtmise üle. Põlevkivi Eestis Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km². Kaevandatud ala on
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
Kõik kommentaarid