Põhjavee andmete analüüs: Vihula mõis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Põhjavee andmete analüüs

Ca2+ - 38,5 mg/lM(Ca) = 40 g/mol Mg2+ - 12,9 mg/l M(Mg) = 24 g/mol M(CaCO3) = 40 + 12 + 3*16 = 100 g/mol 0,0385 g/l : 40 g/mol = 0,0009625 mol/l 0,0129 g/l : 24 g/mol = 0,0005375 mol/l 0,0009625 + 0,0005375 = 0,0015 mol/l 0,0015 mol/l * 100 g/mol = 0,15 g/l = 150 mg/l CaCO3 Proovi üldkaredus: 150 mg/l CaCO3 5. Kas seda vett võib kasutada joogiveena? Kas mõni analüüsitud parameeter ületab joogiveele esitatud piirnorme? Põhjavee proov Joogivee nõuded Vastavus Elektrijuhtivus 360 µS/cm 2500 µS/cm Jah NH4+ 0,5657 0,50 mg/l NO2- 0,0023 0,50 mg/l NO3- 0,04 50 mg/l Cl- 9,1 mg/l 250 mg/l Jah SO42- < 0,20 mg/l 250 mg/l jah

Hüdroloogia

15

pdf

Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi

· Joogivee kvaliteedi analüüse teostab rahvusvaheliselt · Kontrollitakse iga päev enne puhastusseadmetesse akrediteeritud st nõuetele vastav veelabor (AS Tallinna vesi, Terviseameti Tartu labor, EKUK) laskmist. · Joogivee kvaliteedikontroll: nõuded pinnavee, · 1 kord nädalas kontrollitakse N ja P (näitavad veepuhastusjaama, põhjavee ja joogiveesüsteemi jaoks. Seal toorvee reostust) ka kindlaks määratud proovide võtmise sagedus ja kontrollitavad parameetrid. · 1 kord kuus joogivee üldanalüüs vastavalt nõuetele 27 28

Keskkonnakeemia

23

pdf

Labori töövõtted-Kordamisküsimus ed

oleksmõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. 2) Valada hape katseklaasi, „kleepida“ klaasi seinale filterpaberisse mähitud metallitükk. 3) Märkida üles näit ühelt büretilt (V1​ ). ​ Kukutada metallitükk hapesse. 4) Reaktsiooni lõppemisel ja eraldunud vesiniku jahtumisel asetada vee nivood uuesti ühele tasapinnale ning lugeda uus näit (V2​ ​). V​3​ = |V 1 – V 2 | 3. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? – Laboris oleva t​ emperatuuri​ põhjal. Rõhu andmeid saadi antud tabelist. 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2 HCl → MgCl2​ ​ + H2​ 2 Al + 6 HCl → 2 AlCl​3​ + 3 H2​ 5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses ja lõpus olema vee nivood mõlemas büretis ühe kõrgusel

keemiast laialdaselt

5

docx

Keemia praktikumi kontrolltöö kordamine

tingimustel (tuua valem)? P0*V0/T0=P1*V1/T1 52. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala (katse kirjeldus)? Sättisime büretid nii, et nivoo oleks ühel kõrgusel (V1). Pärast metallitüki asetamist katseklaasi ja keemilise reaktsiooni lõppu vee nivoo muutus. Liigutasime büretti nii, et nivood oleksid jälle võrdsel kõrgusel ja saime V2. Vesiniku ruumala on V2-V1 53. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? Tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist 54. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 55. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses ja lõpus olema veenivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga 56

Keemia ja materjaliõpetus

36

pdf

Keskkonna analüüsi konspekt

Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse Keskkonna analüüs" " materjalid Aine maht 3 EAP Siiri Velling Tartu Ülikool 2011 1  Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik..................................................................................... 8 2 Proovid ja proovide võtmine .................................................................

Keskkonnaanalüüs

10

docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ; mol/ dm3

Keskkonnakeemia

51

doc

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

5.5.2 Tsink (Zn)....................................................................................................30 5.5.3 Plii (Pb)....................................................................................................... 31 5.5.4 Kaadmium (cd)............................................................................................31 5.5.5 Elavhõbe (Hg)............................................................................................ 32 6. Andmete statistiline analüüs................................................................................... 33 2 ......................................................................................................................................33 7. Tulemused ...............................................................................................................34 7.1 Elavhõbe (Hg).....................................

Bioloogia

15

pdf

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga

Keskkonnakeemia

Kommentaarid (0)