Põhjasõja tagajärjed (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Sõja tagajärjed

Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni , Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu.
Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres.
Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territooriumist ning Holstein -Gottorpi kui liitlase. Hiljem (Kübarate sõda, Gustav III sõda, Soome sõda) püüdis Rootsi korduvalt oma kaotatud alasid Venemaalt tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes.
Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700–1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal.
Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest.
Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku.

Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse.
Kehtestamise põhjus
Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid.
Sisu

Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus
Valitsev usk-luteri usk
Saksakeelne asjaajamine
Tollipiir

Roseni deklaratsioon - 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen . Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised . Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse.(vihikus miks balti erikord kehtestati all.)

Põllumajanduse areng peale põhjasõda- Mõisamajanduses jäi 18. sajandi lõpuni valdavaks teraviljakasvatus , mis andis mõisale põhisissetuleku. Sellele lisandusid tulud viinapõletamisest ja viinavooride saatmisest pealinna turule.

Tööstuse areng peale põhjasõda- Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine , linnastumine ja rahvusluse levik.Viinaköökide kõrvale tekkisid aja jooksul ka väiksemad saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud ja hakati kasvatama kartulit. Märkimisväärselt tõusis mõisnike elustandard. Põhjasõja järel olid veel tavalised puust, õlgkatusega mõisahooned, lihtne maavillane riietus ja liiklemiseks kõlbas veel lihtne talupojavanker. Sajandi keskpaiku jõudsid ka Eestisse Versailles ´ maitsed ja euroopalikud eluviisid. Kerkisid uhked härrastemajad, mida rahvas lossideks kutsuma hakkas – Palmse , Sagadi jt.

Katariina II kuus asehalduskorraldust- Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. Euroopast tulnuna ei tundnud ta mingit aukartust Balti parunite kommete, keele ega hariduse ees. Kuid ta ei olnud ka Baltimaade vaenlane. Kui Venemaal teostas kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis Katariina eesmärgiks, et reform laineks ka Balti kubermangudele. 1782 aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostati kubermangu reform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. asehalduskord , sest sell ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur . Rüütelkonna ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse kõik aadlikud võrdsustati, kroonu ametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt.

Lisati kolm uut maakonda ( Pihkva , Viljandimaa ja Võrumaa)

Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur.

Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali.

Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused

Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele.

Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse

Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi

Uued kultuurid ja usuvoolud -
Pietism-Saksamaalt alguse saanud usuvool . Taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.1720-30 omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi.Pietistide teeneks on luteri usu lähendamine rahvale. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine
Ratsionalism -18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

inglike6766 Õppematerjali autor

sõja tagajärjed balti erikord roseni deklaratsioon põllumajanduse areng peale põhjasõda tööstuse areng peale põhjasõda katariina ii kuus asehalduskorraldust uued kultuurid ja usuvoolud

Sarnased õppematerjalid

doc

Vene aeg

Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi

Ajalugu

rtf

Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

Pearaharahutused (1784) põhjused ja tulemused Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. Pietism ja selle roll · uus usuvool · taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist · aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale · usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega · elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Hernhuutlastele iseloomulikud jooned · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust

Ajalugu

doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA Eesti pärast põhjasõda: Põhjasõjast täielikult laostatud maal elas vähema inimesi kui XIII saj alguses. Ehitised olid metsa kasvand, põllud mitu aastat harimata, koduloomad hävinud. Halvas seisukorras olid ka mõisad. Hoolimata sellest suutis maa siiski väga kiiresti taastuda. Juba XVIII saj lõpuks ületas rahvaarv poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu

Ajalugu

pdf

Eesti 18. sajandil

säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. Ratsionalism 18. saj. II pool asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus: pietistid ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest ratsionalistid ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest. Rahvaharidus Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad. · koole vähe · õpetajad (köstrid) ise väheharitud · koolihooned peaaegu puudusid 1765. aastal võeti vastu kindralkuberner Browne'i ettepanekul koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa. Mõisnike vastuseisu tõttu nõue täit rakendamist ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem. 1774.a

Ajalugu

doc

Põhjasõda

Põhjasõda 1. Mis olid Põhjasõja eeldused, sõjas osalenud riigid ? Saksa vürstiriik (Saksa kuurvürst August II Tugev), Taani kuningriik (Taani kuningas Frederik IV) ja Venemaa (Vene tsaar Peeter I) olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. Oli Rootsile vaenulik poliitika, kuna troonile tuli uus kuningas, kel ei olnud kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud ajasid Rootsivastast poliitikat.

Ajalugu

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände · Talupoja koormiste kasv

Ajalugu

doc

Eesti 18. sajandil

Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati Balti erikorraks. Põhijooned: 1) Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata. 3) Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir.

Ajalugu

docx

Vene aeg

mõisakompleks, Suuremõisa Hiiumaal). Kaunistusterikas rokokoo Eestis eriti ei kodunenud (parim näide Põltsamaa loss hävines II MS ajal). 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse klassitsism. Selle parim näide oli Trt linn (raekoda- milles avaldusid veel nõrgad baroki järelmõjud, ja Kivisild- mille Nõukogude väed II MS ajal õhku lasid). *Barokk- Maardu, Roosna-Alliku mõis *Klassitsism- Aaspere mõis (enam ei ole säilinud) 28.ptk Vabakslaskmine ja selle tagajärjed (19.saj) Pärisorjus hakkab murenema (lk 149) 18.saj oli siiski valgustussajand ja see tähendas, et pärisorjuse kaotamist nõudvad hääled siiski päriselt ei lakanud ja muutusid 18.saj lõpus juba üsna kõlavaiks. 18.-19. saj vahetusel hakkas balti aadli hulgas kujunema arusaam, et reformidest pole pääsu. Selle üks põhjusi oli tõsiasi, et senisel viisil ei olnud eestlastest ja lätlastest võimalik enam rohkem välja pigistada,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid