Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Põhjasõda (1700-1721) Arys uibo E07 Juhendaja: Teder Olev Vana-Võidu 2008 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede
PÕHJA SÕDA 2010 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele
Ivo Schenkemberg, Gustav Adolf, Forselius, Peeter I 1710 a. Kultuuri- ja kirikuelu Eestis Rootsi ajal Kolm mõisatüüpi, kolm riiki, kes sõdisid oma vahel Põhja sõjas ja Liivi sõjas Vakuraamat, kohtutüübid, Forseliuse seminar, Jutuke oli ka PÕHJASÕDA (1700-1721) PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on
...........................................................6 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG.................................................................................6 2.3 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 8 2 1. PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu.
Põhjasõja algus 17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu.
liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. 1.1Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad
PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad
Põhjasõda Põhjasõda peeti aastatel 1700-1721 ülemvõimu pärast Läänemerel. Rootsi vastu võitlesid Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713 aastal liitunud Preisimaa ning Hannover. Sõda algas 22. veebruaril 1700 aastal ilma sõjakuulutuseta ootamatu rünnakuga Riiale Saksimaa kurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede poolt. Riia ründamisest kuuldes otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi ning 11
PÕHJASÕDA Põhjasõda oli 1700- 1721. aastal peetud sõda ülem võimu pärast Läänemere. SÕJA ALGUS: Sõda algas 22. veebruaril 1700.aastal Saksi vägede ootamatu rünnakuga Riiale. Kuulnud Riia ründamisest kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse. SÕJA PÕHJUS: Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, Poola, Venemaa eesmärgiga vähendada Rootsi ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK:
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Põhjasõda 1700-1732 Koostaja: Glea Habicht Juhendaja: Marika Anissimov 10 a klass 2011 Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733
asutati Mõõgavendade Ordu kerkinud 2/3 praegusest Eestist. revolutsioonilise materjalini, milleks kallis. Selleks, et seda 12081227 Muistne vabadusvõitlus Läänemeri alles välja kujunemisel. oli pronks. Praegu dateeritakse saada, oli vaja leida tina 1227 Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu PõhjaEesti Tekib inimasustus Eestis kaua vanimad Eestist leitud pronksese ja vaske. Rauda leidus
Kordamisküsimused 1) Iseloomustage rahvusvahelisi suhteid Põhja-Euroopas 17. sajandi lõpul. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik
PÕHJASÕDA Sõja eeldused Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse” Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad Rootsi kuningas Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad Taani kuningas Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst –
Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse · SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700
Venemaa soovis laiendada kaubavahetust Lääne – Euroopaga, aga liivlased keelasid venelastel otse kauplemise seal viibivate kaupmeestega, ühtlasi oli veel keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Ettekääne sõjaks aga leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar kuulis, et raha ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata. 1558. aasta kevadel alustasid venelased Narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu
*1709a. suvel-Poltaava Lahing.Venelased saavutasid võidu Rootsi vägede üle. (8.juuli 1709) *1708-Tartu hävitamine. *1710-Riia,Pärnu,Kuressaare ja Tallinna vallutamine venelaste poolt. *Sõjategevus jätkus Soome ,Norra aladel ,Läänemerel jne. *1721-Uusikaupunki rahuleping. Rootsi oli sunnitud Venemaale andma Eesti-ja Liivimaa,Ingerimaa ja Lõuna -Karjala. *1741-1743 ning 1788-1790 -Rootsi katsed baltimaad tagasi vallutada. Liivisõda 1558-1583 *killustatud-5 *Moskva Suurvürstiriik. Poola-Leedu,Taani,Rootsi. *1554-Tartu maks *1558a jaan-Vene vägede rüüsteretked Tartu PK.
piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid hõivatud nende kolmanda vastasega- Taaniga. Rootsi laevastik aga maabus ootamatult Kopenhaagenisse ning sundis taanlasi sõjast välja astuma. Pärast Taani lüüasaamist läksid Rootsi kuningaväed laevadel pärnusse ja tõttasud appi Narvas olevatele vägedele.30.novembril 1700. aastal puhkes Narva all suur lahing. Vene vägi oli küll mitme kordselt ülekaalust ,kuid siiski õnnestus rootslastel nad alla suruda. Rootslased said kõik vastase suurtükid. Rootsi noor kuningas Karl VII arvas, et sellega on venelaste sõjaline jõud pikaks ajaks nõrgenenud, kuid nii see ei olnud. 1701. aasta suvel jätkus sõda juba Poola valdustes kui Riia vabastati Saksi vägede piiramisrõngast. 1701. aastal tungisid venelased Liivimaale . Sinna jäetud Rootsi väed olid väiksearvulised ega suutnud erilist vastupanu osutada, sellepärast sai Rootslastele osaks hulk kaotusi. Vene vägede kätte langesid Tartu ja Narva.
Rootsil täielikult Taanit purustada ei lubatud kuna see ei olnud suurte mereriikide huvides.See peale läksid Rootsi väed Karl XII juhtimisel pärnu.Samal ajal kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning tsaar Peetri juhtimisel hakkati piirama Narvat.Rootsi väed olid aga väga võimsad ning kui Peeter I nägi kaotust põgenes ta oma vägede juurest. Narva lahing peeti 19 november 1700 lumetormis.Tänu lumetormile võitsid sõija Rootslased.Venelased kaotasid koguoma juhtkonna ,suurtükid ja lipud Rootsi omapäi Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis .Talve jooksul täiendati sõjaväge ja peeti väkseid lahinguid venemaaga.1701 läks Rootsi Riiga ,forsseerides Väina jõe ja purustades saksilased Spilve lahingus.Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks
Sõja põhjused Venemaa tahtis saada väljapääsu Läänemerele. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad
II periood 1705-1707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir. Suuremaid lahingud polnud, vastastikku korraldati rüüsteretki. Sõjategevuse põhiraskus oli kandunud Poola-Venemaa alale. III periood 1708-1710: Põhilahingud toimusid Poola-Vene alal. (1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708 toimus esimene sõjaline kokkupõrge Vinni mõisa lähedal ja rootslased kaotasid. Venelased kartsid Rootsi peavägede ja Karl XII siia jõudmist ja selles hirmus lasti süstemaatiliselt õhku Eesti? Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. ,,Käsu-Hansu nutulaul" 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama. Algas üks viimaseid suuremaid katkuepideemiaid, millel lisanud ikaldus ja nälg. 1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleerus Venemaale. Sellega oli Eesti alal langenud Vene riigi koosseisus
Narva oli juba kaks kuud visalt vastu pannud, kui narvalaste püssirohukelder juhuslikult pommitabamusest õhku lendas. Tartu ja Narva vallutamisega sõjategevus Eestis mõneks ajaks soikus. 1708. Aastal kujunes Tartule kastroofiliseks. Karl 7 tuleb Liivimaale tagasi, venelastel aga puudusid küllaldased kõud, et siinseid alasid Karli peaväe eest kaitsta, andis Peeter käsu kogu Ida-Eesti laastada, Tartu linn ära hävitada ja taanduda. 1708. Aastal Vinni juures ka Põhjasõda viimane välilahing Eestis. Võit jäi venelastele. Karl ei tulnud siiski Liivimaale, vaid tungis Ukrainasse. Seal tabas teda 1709. Aasta südasuvel otsustav kaotus Poltaava lahingus, mis määras ka Eesti- ja Liivimaa saatuse. Vene väed marssisid tagasi. Riia piirati sisse 1709. Aasta sügisel ja alistus 1710. Aasta suvel. Riia linnaga sõlmis alistumislepingu ka Liivimaa rüütelkond. Järgnevalt alistasid venelased Pärnu ja Kuressaare. Tallinn piirati sisse 1710
A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid
Otepää pastor Adrian Virginius poodi selle eest tartu linnavärava ees üles 1706. Aastal ja 1708. Aastal kaks Tartu raehärrat. 1708 aastal andis peeter käsu Tartu linn hävitada. Kodanikud küüditati venemaale. Käsu Hans kirjutas nutulaulu ,,oh! Ma vaene Tardo Liin." Toimus sel aastal ka viimane välilahing Eestis. See toimus Vinnis venelaste ja rootslaste vahel. Karl tungis edasi Ukrainasse, kus teda ootas Poltaava lahingus otsustav kaotus, mis määras ka Eesti ja Liivimaa saatuse. 1709. aastal piirati sisse Riia, mis aliostus 1710. Aasta suvel, tänus linnas maad võtnud näljale ja katkule. Järgnevalt alsitati Kuressare ja Pärnu. Tallinn piirati sisse 1710. Aasta sügisel. Ka Tallinnas oli mure katku ja näljaga. 29. septembril 1710 aastal kirjutati alla Harku mõisas kapitulatsiooniaktile. Sellega oli Eestis põhjasõda lõppenud. Karl hukkus 1718. Aastal juhusliku kuuli läbi. 1721. aastal sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama
Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ainuvõimu vastu · Rootsil ja liitlastel olid probleemid · Rootsi siseolukord oli kehv 1697. aastal uus kuningas Karl XIII · Poola, Venemaa ja Taani kuningad sõlmisid liidu Rootsi vastu · Rootsi sõjaline võimsus · August II Saksi väed ründasid Riia linna Osapooled: Poola, Taani, Venemaa, Rootsi, Saksimaa Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. ·
Rahvaarv vaenlase kätte langemast. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli 2x tõusnud (pikk rahu, sisse rändajaid palju). ROSENI DEKLARATSIOON oli hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge. 14. mail Saaremaa. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud 1704 saavutasid vene väed rootsi vägede üle võidu Kastre lahingus, 24. kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni juulil (14. juulil) alistus piiramise järel TARTU. POLTAVA LAHING 1709. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole
1680. a. Surus kuningas läbi otsuse reduktsiooni läbiviimiseks kogu riigis. Baltisaksa aadlikelt võeti riigile kõik rootsi ajal läänistatud maad ja kõik varem saadud maad, mille valdusõigust nad dokumentaalselt tõestada ei suutnud. Liivimaal läks riigi kätte 5/6 ja eestimaal üle poole mõisatest. Kõik talupoegade kohustused mõisa ees kanti vakuraamatusse. Taluperemehed vabastati peksukaristusest. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati. 1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust, maanõunike kolleegium kaotati. *Suur nälg 1695.1697. oli kõikjal PõhjaEuroopas ikaldus. Linnades oli nälga surnuid vähem kui maal, sest seal olid viljavarud. Nälga suri Eestis umbes 70 000 75 000 inimest. Rootsi vedas samal ajal Eestist vilja välja. 1697. sai Rootsi kuningaks 15aastane Karl XII. Põhjasõda *Sõja algus ja Narva lahing Põhjasõda algas Kuramaale koondatud Saksi vägede üllatusrünnakuga Riiale ööl vastu 12. veebruari 1700
keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peeter I, Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August Tugev ning Taani kuningas Frederik IV. Liivimaa maamarssal von Patkul pakkus Liivimaad August Tugeva kaitse alla. 1700.aastal lõi Karl XII taanlasi ning sama aasta hilissügisel võitis ka vene tsaari Peeter I Narva all. Pärast võitu soovis kuningas jätkata sõjakäiku Venemaale, kuid saabumas oli talv ja lahingud tuli mõneks ajaks edasi lükata. Nii otsustaski Karl XII jääda talvituma sõjast laastamata Tartumaale ning vahetult enne jõule saabus Karl XII Laiusele.
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2. Sõja põhjused: Venemaa soov saada pääs Läänemerele, et suhelda Euroopaga. Riikidevahelised vastuolud Läänemere küsi
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule.
Pärast Tartu langemist lahkusid hirmus olevad orduväed Ida-Eestist ja kõik Ida-Eestis olevad kindlused läksid venelastele ilma tülideta. Natuke hiljem Goddert Kettler proovis venelastelt tema kodu koha kindlusi kätte saada aga ta kahjuks ei saavutanud sellega mitte midagi. Umbes Liivisõja keskpaigas tulid venelased uuesti Eestimaad ründama. Venelasi ründas väikene väesalk Härgmäel Oomuli mõisa juures. Kahjuks see oli Liivimaa ordu viimane välilahing. Pärast seda venelased piirasid sisse tugeva Viljandi ordulinnuse, mille kaitset juhtis ammune ordumeister Fürstenberg. Vihased pikka aega ilma palgata sõdurid hakkasid mässama ja nad avasid venelastele väravad. Need sõdurid hiljem lasti Goddert Kettleri soovil üles puua. Kui venelased lahkusid Eestist siis puhkes Läänemaal ja Harjumaal talupoegade ülestõus. Talupojad võtsid endale kuningaks ühe sepa. Nad veel piirasid
Põhjasõjast kuni pärisorjuse kaotamiseni Põhjused: 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama