10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merku15
Õppematerjali autor
PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Täna laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud veeretada okupeeritud maadele, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Root
Põhjasõja algus 17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Root
kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. Kasutatud kirjandus 1. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 2. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 3. URL= http://www.annaabi.com/ Peeter I , 20.10.2012 4. URL= http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pohjasoda1_evelin.htm Põhjasõda, 20.10.2012 5. URL= http://www.annaabi.com/P%C3%B5hjas%C3%B5da-1700-1721-m11375.html Põhjasõda, 19.10.2012 6. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da Põhjasõda, 19.10.2012 7. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Stora_nordiska_kriget.jpg Pildid Peeter I'esest , 20.10.2012 8. URL= https://www.google.ee/ Pildid , 24.10.2012 9. URL= http://www.ohtuleht.ee/339901 Põhjasõda , 24.10.2012 10. URL= http://www.wikipedia.org/ Pildid, 23.10.2012 LISA 1
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Põhjasõda 1700-1732 Koostaja: Glea Habicht Juhendaja: Marika Anissimov 10 a klass 2011 Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http:
Sõja põhjused Venemaa tahtis saada väljapääsu Läänemerele. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud maadele veeretada, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Lään
1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu. Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne "Uus Testament". Venemaa võit Põhjasõjas stabiliseeris olukorda Eesti- ja Liivimaal. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi, ka Tallinnas hakati suuri ehitisi rajama väljapoole linnamüüri. Selles suhtes oli eeskujulik Peeter I oma Kadrioru pargi ja lossiga. Uute
PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed käsitöölised kuulusid gildidesse ja tsunffidesse. Räägiti saksa keelt. Eesti Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud linnad halval järjel, kuna kaubandus euroopaga käis riia ja peterburi algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kaudu. Välja veeti teravilja ja metsa. Sisse veeti soola, metalli, ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist soolaheeringat ja tubakat. Levinud SÕBRAKAUBANDUS, talupoeg saatis sõlminud Venema
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid