Põhiklassid + mis millega reageerib (1)

Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa –II)
Aluselised , amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised , neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed.
Amfoteersed oksiidid – oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium , raud, kroom , tsink (ZnO).
Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri.
Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O.
Hape – aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks.
Happeid saab liigitada:

hapnikusisaldus (O või ei ole O)

prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3])

happe tugevuse järgi.
Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape , vesinikbromiidhape, vesinikjodiidhape
Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluoriidhape
Nõrgad: süsihape, divesiniksulfiidhape, ränihape
Alused – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone.
Neutralisatsioonireaktsioon – happe ja aluse vaheline reaktsioon .
Hüdroksiid – mittmeolukaalne kristalne aine, -OH
Leelis – vees lahustuv tugev alus. I ja IIA rühm (Ca..)
Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid – nõrgad alused, lahustuvad vees halvasti.
Soolad – ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest.

• Al. Oksiid + hape → sool + vesi