100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Joanita Janson
Õppematerjali autor
...................................................6 -3- 1. Sissejuhatus Pärsia on Iraani nimi, mis oli kasutusel läänemaades enne aastat 1935. Iraan asub Mesopotaamiast ida ja põhjapool laiuval Iraani kiltmaal. Pärslased olid Iraani kiltmaale asunud indoeuroopa rahvas. Kuna maa on seal viljakas,siis juba muistsel ajal õppisisd nad põldu harima ja karja kasvatama. Iraani kiltmaale tekkisid indoeurooplaste riigid. 2. Pärsia suurriik 560-330 Pärslased olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse pärsia kuningas Kyros II (u 559 530), võites u 555 Meedia Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Lüüdia ja 539 Uus- Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse. Järgnenud aastapikkustest sisevõitlustest väljus võitjana Dareios I (521 486), pannes aluse Achemeniidide dünastiale
..............................................6 Persepolis................................................7 Usundid...................................................8 Pildid.......................................................9 Kasutatud allikad...................................10 2 Sissejuhatus Põhitõed Pärsiast Pärsia (ajaloos nimetatakse ka Pärsia impeeriumiks) asus tänapäevase Iraani aladel, mis tekkis 8. saj eKr. Pärsia oli Iraani ametlik nimi 1935. aastani. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli või kui Iraani territoorium praegu on. Pärsia keel on Iraanis ametlik keel. Poliitilised ja kultuurilised hiilgemomendid 1. aastatuhandeni Ahhemeniidide riik (648-330 eKr). Pärsia rahva absoluutne tipphetk, kunagi varem pole pärslaste riik nii tugev ja võimas olnud
zoroastristid ja nii edasi. Seda piirkonda võib nimetada Edela-Aasiaks, kuid sel juhul ignoreeriksime sarnasusi, mis ühendavad paljusid selle regiooni rahvaid Põhja-Aafrika ning teiste regioonide rahvastega. Asja ajab keerulisemaks see, et ülalmainitud kombinatsioonid on tihti suvalised: on olemas kristlastest araablasi, araabia juute, juudi süürlasi ja kristlastest palestiinlasi. Ajalooliselt on regioon lääne kolme suure religioosse traditsiooni ühinemiskoht. Pärsia on riik, millel on väga palju rahvuseid, kellest enamus jäävad tundmatuks. Tähtsaim rahvas on loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo, ülejäänud rahvaste osatähtsus on väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel on oluline eelami keel, Babüloonias akkadi keel ja Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll
558. 11 Hintze, Almut. Monotheism the Zoroastrian Way. — Journal of the Royal Asiatic Society, Vol. 24, No. 02 (April 2014), Cambridge Journals, pp. 225-227. 12 Ibid., pp. 244. 11 terviklikkust 13; zoroastrism sai alguse dualistlikust kosmogoonilisest maailmapildist, mis aja jooksul jõudis välja monoteismi 14. Armstrong nendib, et varajases Iraanis ja Iisraelis, arendasid pärsia ja heebrea prohvetid vastastikkuses lävimises erinevaid monoteismi vorme. Nendel aladel arenes Jumala idee. See arenes nagu muud antud perioodi religioossed vaated, vabaturumajanduse ja agressiivse kapitalismi vaimus.15 Oxfordi entsüklopeediline inglise keele sõnaraamat defineerib dualismi järgmiselt: „teooria, kus igal reaalsuse domeenil on kaks üksteisest sõltumatut aluspõhimõtet, näiteks mõistus ja mateeria või vorm ja sisu.“ Teine definitsioon
558. 11 Hintze, Almut. Monotheism the Zoroastrian Way. — Journal of the Royal Asiatic Society, Vol. 24, No. 02 (April 2014), Cambridge Journals, pp. 225-227. 12 Ibid., pp. 244. 11 terviklikkust 13; zoroastrism sai alguse dualistlikust kosmogoonilisest maailmapildist, mis aja jooksul jõudis välja monoteismi 14. Armstrong nendib, et varajases Iraanis ja Iisraelis, arendasid pärsia ja heebrea prohvetid vastastikkuses lävimises erinevaid monoteismi vorme. Nendel aladel arenes Jumala idee. See arenes nagu muud antud perioodi religioossed vaated, vabaturumajanduse ja agressiivse kapitalismi vaimus.15 Oxfordi entsüklopeediline inglise keele sõnaraamat defineerib dualismi järgmiselt: „teooria, kus igal reaalsuse domeenil on kaks üksteisest sõltumatut aluspõhimõtet, näiteks mõistus ja mateeria või vorm ja sisu.“ Teine definitsioon
on pärandatav. ● Nagu sunniitidelgi, on ka šiiitide usu aluseks Koraan ja Araabia vallutused Araabia vallutused ● Kaliif Abū Bakri ajal alustati naabermaade vallutamisi, sooritati retki Sassaniidide Mesopotaamiasse ja Süüriasse. ● Khālid ibn al-Walīdi poolt vallutati Bütsantsilt Vahemere-äärsed kristlikud Damaskus ja Süüria, Palestiina, Egiptus ja Kürenaika ning Tripoli. ● 637. aastal purustati Sassaniidide riik ja 637. aastal vallutasid araablased Pärsia senise pealinna Ktesiphoni. 642. aastal langes Aleksandria araablaste kätte ja 642. aastal tungiti Taga-Kaukaasiasse. ● ‘Uthmān ibn ‘Affān ajal vallutasid araablased Araabia vallutused ● Aastal 646 oli nende käes lõplikult Egiptus ning tungiti Kaukaasiasse ● 651. aastaks vallutati Sassaniidide Pärsia ● 660. aastal tegi kaliif Muawiyah I Damaskusest Süürias Umaijaadide kalifaadi pealinna. Araabia kalifaat Araabia kalifaat jalagunemine
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku
INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK Indoeurooplased on sugulaskeeli kõnelenud rahvad, kes elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplased on saanud oma nime sellest, et nende keeli kõneletakse Euroopast Indiani. Indoeurooplaste hulka kuuluvad iraanlased, pakistanlased. Agganistanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavalsed, balti hõimud, germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V- Aasia poolsaarele, Kesk-Aasiasse, Indiasse ja Iraani mägismaale. Osaliselt toimus seniste asukatega assimileerumine rahulikult, aga enamasti vägivaldselt. Umbes 1700 eKr tekkis esimese indo-euroopa rahvana riik ja tsivilisatsioon hetiitidel. Tuleb lisada, et kõrgkultuur tekkis a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid