Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Ajalugu 11. klassile (18.sajand)

Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p)  1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga.  Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda Põhjasõja käiku. (5p) 4. Iseloomusta Eesti talupoja olukorda 18. sajandil. (4p)  1739 – Roseni deklaratsioon, milles Liivimaa maanõunik Otto Fabian von Rosen deklareeris: talupoeg on juba maa vallutamisest alates pärisori; mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; nii talupoeg kui ka tema varandus kuuluvad mõisnikule; mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; talupoegade koormised pole seadusega piiratud 5. Iseloomusta eestikeelset kirjasõna 18. s. (5p)  1739- esimene eestikeelne Piibel (A.-T. Helle)  annavad välja ajakirja ,,Lühhike õppetus.

Ajalugu

1

doc

Pärisorjuse kaotamine - põhjused ja tähtsus

Pärisorjuse kaotamine Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817. aastal selle seaduse Kuramaal ja 1819. aastal Liivimaal. Peale seda seadust polnud talupoeg enam mõisniku omand ja teda ei tohtinud enam osta ega müüa, teda ei võinud vahetada hobuste või koerte vastu. Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisamajandus enam katta 2.Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas 4

Ajalugu

9

docx

Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÄRISORJUSE SÜVENEMINE JA KAOTAMINE Referaat Tallinn 2016 SISUKORD: 1. BALTI ERIKORD.................................................................................................... 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus...........................................................

Ajalugu

2

pdf

Pärisorjuse kaotamine ja talurahva lõplik vabanemine Eestis- ja Liivimaal

1. Senine mõisapidamisvorm oli iganenud ja mõisnikud ei suutnud oma kulutusi katta 2. Talurahva halb seisuslik olukord kiskus alla Venemaa mainet Euroopas 3. Keiser Aleksander I oli innustatud valgustusideedest ja liberaalse mõtteviisiga 4. Mõisnike omavoli piirati ja talupoegade õigusi ja kohustusi reguleeriti 1802. aasta ja 1804. aasta talurahvaseadustega 5. Vene keskvalitsus käis rüütlitele peale, et nad leevendaksid talupoegade olukorda 6. Liberaalsed mõisnikud olid pärisorjuse kaotamise poolt 7. Talurahva seas oli pidevalt rahutusi ja nende haridustase oli tõusnud 1802. aastal kinnitati Eestimaa talurahvaregulatsioon ,,Iggaüks", millega mõisnikud kitsendasid veidi oma õigusi. Talupoegade koormiste määra ja kodukari piire aga ei täpsustatud. Sellepärast koostasid rüütelkonnad 1804. aastal nii Eesti- kui Liivimaal uued talurahvaseadused. Nendega määrati kindlaks talude kohustused oma mõisate ees

Ajalugu

17

docx

Eestimaa talurahvaseadus 1816

rohkem kui arvata võiks. Seetõttu pidasin vajalikuks uurida lähemalt 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadust, mida paljud teosed nimetavad ka pärisorjusest vabanemise seaduseks. Analüüsi eesmärgiks on välja tuua 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse olulisus omas ajas kui ka mõju tänapäevale. Lisaks sellele käsitlen analüüsis valitud allika liiki, selle struktuuri, koostajate ringi, talurahvaseaduse adressaate ja argumentatsiooni. Samuti võrdlen Eestimaal kehtinud seadust Liivimaal 1819. aastal vastu võetud talurahvaseadusega ning Eesti varasemate talurahvaseadustega. Veel toon välja 1816. aasta talurahvaseaduse ajaloolise arengu ja käekäigu. Allikas esinevast instituudist valisin analüüsimiseks talupoegade pärisorjuse kaotamise. Analüüsi käigus avan selle instituudi mõiste, tähenduse ja ka edasise saatuse. 3  1. Allika analüüs 1.1. Allika liik

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

3

doc

Vene aeg

1765. aastal kinnitas Browne oma positiivsed määrused, mis talurahva olukorda mõnevõrra kergendasid. Talurahvas sai õiguse vallasvarare. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi turustada. Kindlad piirid seati ka mõisakoormistele. Seati piirangud ka karistamisele. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu talurahvaregulatsioon mille olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Samalaadne seadus võeti 1804. a. vastu Liivimaal. Lisaks sellele nähti Liivimaal ette ka teokoormiste normeerimine. Uued Eestimaa ja Liivimaa talurahva seadused võttis Aleksander I vastu 1816 ja 1819 aastal. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Maa tunnistati aga mõisniku ainuomandiks. Koormised asendati rendilepingutega. 1849. a. avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa- ja talumajanduse. Vabaneti tööst mõisapõllul. Talupõldude tükeldatus kadus

Ajalugu

16

doc

Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis

Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN  2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal....................................................................................... 4 2.2 Talurahva olukord.............................................................................................................5 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil.......................................................................................5 1.1Valitsuse nõudmised agraarolude parandamiseks..............................................................6 4. Talurahvaseadused.............

Õigussüsteemide ajalugu

11

docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani ­ jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660 Rootsi ja Poola Rootsi ­ Liivimaa + Ruhnu saar 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid ­ rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda ­ millal, miks, tulemused: Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra ­ 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud.

Ajalugu

Kommentaarid (1)