Pärilikkus (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Lõik failist

DNA replikatsioon ehk DNA süntees on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. DNA replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas vastava ensüümi osalusel. Tema ülesanne on sünteesida DNAd. Mõjutegurid on ensüümid.

Transkriptsioon on RNA süntees DNA alusel

Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel.

geenmutatsioonid – mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi.

kromosoommutatsioonid – muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis.

genoommutatsioonid – muutub isendi terve karüotüüp kas siis mõne kromosoomi lisandumisega või kadumisega, võimalik on ka kromosoomide liitumine või mitmeks jagunemine.

Downi sündroom ehk trisoomia 21 on maailmas enimlevinud kromosoomhaigus, mida põhjustab 95%-il juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21.-st kromosoomist on 3 koopiat , normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt, kes kirjeldas seda kromosoomihaigust esmakordselt aastal 1866.

Koodipäikese abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Kolmnurgaga on tähistatud initsiaatorkoodon ja ringidega stoppkoodon.

Geen on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega ) ühe või mitme tunnuse arengu; DNA-molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni (mRNA vahendusel) ühe valgu (või polüpeptiidi) sünteesiks (kuid on ka nt rRNA ja tRNA geenid , mis valgumolekule ei kodeeri).

Genotüüp on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.

Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum.

Modifikatsiooniline muutlikkus- Keskkonna tingimustest tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. See on mittepärilik ja sellega ei kaasne geneetilisi muutusi. Nt toominga lehed on erineva suuruse, kuju ja värvusega.

Mutatsiooniline muutlikkus- Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Selle tulemusena võib näiteks häiruda normaalne insulin süntees-suhkruhaigus. Muutused fenotüüpides, kromosoomides nt kuningakepi taimede mutatsiooniline muutlikkus, mille avastas Hugo de Vries . See on pärilik ja sellega kaasnevad geneetilised muutused.

Modifikatsioonilise ja geneetilise muutlikkuse avaldumist inimesel saab uurida kaksikute meetodil.

Erimunakaksikud - Munasarjades valmib üheaegselt kaks munarakku, geneetiliselt sama erinevad kui tavalised õed-vennad. Omavahelised erinevused on nii pärilikud kui ka modifikatsioonilised.

Ühemunakaksikud-embrüonaalse arengu algperfioodil kujuneb ühest sügoodist kaks loodet, täielikult ühesuguse genotüübiga, omavahelised erinevused üksnes mittepärilikud ehk modifikatsioonilised.

Erinevate kaksikutüüpide tunnuste erinevuste ja sarnasuste omavaheline võrdlemine võimaldabki eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.

Variatsioonirea saame kui paneme mingid mõõdetavad tunnused koos nende esinemissagedustega kasvavasse või kahanevasse ritta.

Variatsioonikõver on variatsioonirea graafiline kujutis.

Variatsioonirida ja -kõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist(pärilikkku) muutlikkust.

Reaktsiooninorm -fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid.

Kitsas reaktsiooninorm on näiteks inimese juuksevärvuse ja karvade läbimõõdu verieerumisel. Sama kehtib ka teiste imetajate Karrakatta kohta.

Laia reaktsiooninormiga on näiteks inimese kehakaal , kanade munatoodang ja veiste piimaand.

Generatiivseteks mutatsioonideks nimetatakse seda kui mutatsioonid toimuvad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele.

Somaatilisteks mutatsioonideks nimetatakse keharakkudes tekkinud mutatsioone .Võivad tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus

Gen. ja Som. Mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt ja seetõttu on neid raske eristada.

Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatil. Aga mitte.Somaatilised kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus.(Nt viljapuud)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

butterfly Õppematerjali autor

Mõisted ja faktid pärilikkuse osa kohta.

pärilikkus bioloogia dna rna süntees

Sarnased õppematerjalid

docx

Pärilik muutlikkus

Pärlilik muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevuses. Esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Geneetiline muutlikkus jaguneb kaheks: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks.Kombintatiivse muutlikkuse korral kromosoomid või geenid oma struktuurilt ei muutu.Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus.Selle tulemusena saadakse erinevate genotüüpidega järglased.Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikkust muutlikkusest.Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu,et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid. Mutatsiooniline muutlikkus eeldab muutusi kromosoomide või geenide struktuuris.Need tulenevad mutatsioonidest.Mutatsioonid on muu

Bioloogia

doc

Muutlikkus

Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulik nii pärilikkus kui ka muutlikkus. Muutlikkus avaldub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes. Et organism kujuneb välja tema genotüübi ja elutingimuste koostoimes, siis esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus seisneb

Bioloogia

doc

Muutlikkus

MUUTLIKKUS I MÕISTED 1) Downi sündroom 21. kromosoomi kolmekordus (trisoomia), sümptomiteks vaimne alaareng (max 7a lapse tase), lühike eluiga (u 21a), mehed on steriilsed. 2) Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogumit. 3) Geenmutatsioon väikesed muutused DNA struktuuris, selle tulemusena võivad tekkida retsessiivsed alleelid, mis avalduvad järglaste genotüübis (nt sirprakuline aneemia). 4) Geneetiline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus. Genotüüpe on sageli rohkem kui tunnuseid, mida need mõjutavad (nt AB0 vererühmad). Geneetiline muutlikkus jaguneb mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5) Generatiivne mutatsioon toimub sugurakkudes erinevate mutageenide toimel ja pärandub sugulisel paljunemisel. 6) Genoommutatsioon homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, mida põhjustavad kromosoomide lahknemise häired mei

Bioloogia

doc

Bioloogia muutlikkus

MUUTLIKKUS I MÕISTED 1. Downi sündroom-kõige sagedasem genoonmutatsioon.tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest.mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkus

Bioloogia

docx

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179

Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosügootsuseks. 5. Alleeli mõiste. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. 6. Millist alleeli nimetatakse do

Bioloogia

doc

Pärilik muutlikkus. Mutatsioonid. Haigused

Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulikud nii pärilikkus kui ka muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevustes. Kaks tüüpi muutlikkust : pärilik e geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni

Bioloogia

doc

Muutlikkus ja pärilikkus

keskkonnategurite koostoimes. Tingimuseks on genotüübi olemasolu, mis põhj tundlikkust mõne kkteguri suhtes. Nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkurtõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk. Neid haiguseid saab ennetada selgitades välja selle esinemise suguvõsa teistel liikmetel ning elada tervislikult. Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei olene pärilikkusest. Nt olmetraumad ja välis- ja siseparasiitide poolt põhj haigused. (solkmed, sügelised). Vähkkasvajad ja pärilikkus nende teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Et rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon mõnelt selliselt geenilt, mis sel hetkel ei tohiks avalduda.

Bioloogia

docx

Pärilik ja mittepärilik muutlikkus

keskkonnategurite koostoimest. (suhkrutõbi, lühinägevus) Pärilik ja mittepärilik muutlikkus; geneetika ja meditsiin Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad vanematele nii MÕISTED ehitustelt kui ka talitluselt. Downi sündroom- inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud Reaktsiooninorm- tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi. juuksevärvus, karvade läbimõõt. Lai- kehakaal, kanade munatoodang, Veiste (väikest kasvu, mongoloodse silmalõikega, lameda näoga, kõrgete põsesarnadega, piimaand. Määratud isendi genotüübi poolt. vaimse alaarenguga, ,,ahvivagu") Somaatilised mutatsioonid- keharakkudes tekkinud mutats

Bioloogia

Rohkem sarnaseid