Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks soo määramine keskkonnateguritega ei ole eriti levinud?
Vasakule Paremale
Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #1 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #2 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #3 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #4 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #5 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #6 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #7 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #8 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #9 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #10 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #11 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #12 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #13 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #14 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #15 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #16 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #17 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #18 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #19 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #20 Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT- #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Arnold Rein Tatunts Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.

Bioloogia
thumbnail
14
doc

Geneetika

naiselikud mehed - 1:1000 sündinud poistest) 4. DNA analüüsid (Nagano 1991) nn XX mehed 1:20000 - Y-kromosoomi teatud piirkonnad on kandunud X kromosoomile. 5. Kõik testid võimetud: Naised, kellel on androgenitaalsündroom - naised, kel on organismis kõrge meessuguhormoonide tase. Muutlikkus Jaguneb 1. Pärilik a) mutatiivne b) Kombinatiivne, jaguneb homoloogiliseks ja mittehomoloogiliseks 2. Mittepärilik Mutatiivne muutlikkus Seda iseloomustab mutatsioonide olemasolu. Mutatsioon - juhuslik muutus kromosoomide ehituses (geen- ja kromosoommutatsioonid) või arvus (genoommutatsioonid). Mutant - indiviid, kel esineb mutatsioon kas varjatult või avalduvalt. Mutageen - tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone, on kvalitatiivse toimega - ka väga väike kogus mutageeni võib mutatsiooni põhjustada. Jagunevad: 1. Biloogilised a) iseeneslikud vead DNA sünteesis b) viirused (eriti lüsogeenses tsüklis)

Üldbioloogia
thumbnail
27
doc

Paljunemine, areng, geneetika

isassuguroganid ­ anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud. Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole. Sugurakud ühinevad ­ viljastumine, tekib sügoot (diploidne) ­ areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud, mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks spoorne meioos ­ tagatakse pärilik muutlikkus. Miks sammalde kasv jääb väikeseks. V: puuduvad juhtkoed. Kupraga sammaltaim. Mis ploidsusega on? Risoidid, lehed vars ­ haploidsed ja kupar diploidsed. SÕNAJALGTAIME_ARENGUTSÜKKEL: haploidne eos ­ areneb haploidne eelleht (mõned millimeetrid). Eellehel on suguorganid anteriid (haploidne) ja arhegoon (haploidne) tekiva sugurakud: spermid ja munarakud. Tegemist mitoosiga sest haploidsest tekivad haploidsed ­ sugurakud ühinaved tekib sügoot.

Bioloogia
thumbnail
21
doc

Eksami konspekt

.................................................................................6 Äädikakärbeste sobivus geneetilisteks uuringuteks :.........................................................................7 Geenivahetuse olemus ja tähtsus :.....................................................................................................7 Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus :......................................................................................7 Muutlikkus :........................................................................................................................8 Muutlikkus jaguneb :.........................................................................................................................8 Mutatiivne muutlikkus :.....................................................................................................................8 Mutageenid :..............................................................

Mikrobioloogia
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Sümbiondid III Sporulatsioon ­ teatud bakteritel esinev nähtus, mille käigus raku sisse moodustub spoor. Ühes rakus üks spoor. Spoore vajatakse levikuks ja ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spoore iseloomustab ülim vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. See tagatakse: 1. Paksude kestadega 2. Vähese veesisaldusega (~15%) 3. Allasurutud ainevahetusega IV Suhe hapnikusse. Jaotuvad: 1. Anaeroobid ­ nende jaoks O mürk 2. Aeroobid 3. Universaalid V Muutlikkus IV Kosmopoliitne levik. Tingitud: 1. Väiksed mõõtmed 2. Kiire paljunemine 3. Võime elada aero- ning anaerobioosis 4. Äärmuslike tingimuste talumine 5. Tarbivad väga erinevaid C allikaid Inimene ja bakterid Nakatumisviisid samad, mis viirushaiguste puhul. Haigused: · Närvisüsteemi kahjustavad bakterhaigused: Bakteriaalne meningiit, borelioos, teetanus, botulism · Nahk: Akne, leepra ehk pidalitõbi, muhkkatk

Üldbioloogia
thumbnail
3
docx

Pärilikkus ja muutlikkus

PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus kanda oma liigile omased tunnused edasi järglastele Muutlikkus-liigi sisene erinevus üksteisest Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline).Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes. On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne ­ vanemat geenide kombineerimine. b) Mutatsiooniline meioosis ristsiirdes,sugurakkude liitumine, tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb

Bioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia



Lisainfo

Geneetika, pärilikkus jms. konspekt sisaldab rohkem materjali kui otseselt vaja läheb misiganes töödes (süvaõpe)

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun