Päikesesüsteemi koostis. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Megamaailm

horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand 5. Ekvaatorilised koordinaatide ( kääne, otsetõus ) mõiste. Tähised ja mõõtühikud. 6. Horisontaalsed koordinaadid: mida nim. taevakeha kõrguseks? Kuidas arvutada taevakeha kõrgust erinevatel laiuskraadidel? Valem. 7. Tähtede ööpäevane liikumise trajektoori kujud poolusel ja ekvaatoril olles. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö. Sodiaagitähtkujud. 10. Päikesesüsteemi kehad: täht, planeedid (planeetide iseloomustus: iga planeedi kohta kolm omadust), asteroidid, kuud, komeedid, meteoor ja meteoriit. 11. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Sünoodiline ja tähekuu. Kuuvarjutus ja päikesevarjutus. 12. Planetide konfiguratsioonid 13. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest . 14. Ülesanded: taevakehade koordinaatide määramine, kulminatsiooni kõrguste arvutamine kasutades taevakaarti. 1

Füüsika

24

doc

Päikesesüsteem

..............................................................................................21 LISAD........................................................................................................................................22 3 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe.

Füüsika

4

doc

Astronoomia konspekt 12. klassile

1 - saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri

Füüsika

2

docx

Astronoomia küsimused ja vastused

22. Miks me näeme Kuu ühte külge? Tema tiirlemis-pöörlemis periood on võrdne 23. Miks paistab Kuu faasidena? See oleneb sellest, kui suurt valgustatud pinda me näeme 24. Mis on tsiteeriline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa tähtede suhtes (27,3 ööp) 25. Mis on sünoodiline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa Päikese suhtes (29,5 ööp) 26. Mida Kuul ei ole? Atmosfääri, magnetvälja, vett 27. Päikesesüsteemi planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto 28. Maa-rühma iseloomustus? Kaugus päikesest ­ väike; Läbimõõt ­ väike; Mass ­ väike; Tihedus ­ suur; Tiirlemine ­ väike; Pöörlemine ­ suur; Kaaslased ­ puudub/vähe; Temperatuur ­ kõrge 29. Hiidplaneetide üldiseloomustus? Kaugus päikesest ­ suur; Läbimõõt ­ suur; Mass ­ suur; Tihedus ­ väike; Tiirlemine ­ suur; Pöörlemine ­ väike; Kaaslased ­

Füüsika

3

doc

Astronoomia

Füüsika kontrolltöö Mida uurib astronoomia?........................................................................................................ 1 1.Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused?..............................................................1 2.Iseloomusta kõige enam kasutatavaid teleskoopide liike.....................................................1 3.Mis on tähtkuju?...................................................................................................................1 4.Kuidas liigitatakse tähti tähesuuruste ja värvuse järgi?....................................................... 1 5.Iseloomusta tähtede näivat liikumist erinevatel laiustel. Joonised.......................................1 6.Mida nimetatakse tähe kulminatsiooniks?........................................................................... 2 7.Mis on ekliptika?..............................................................................................

Füüsika

33

doc

Päikesesüsteem - referaat

.................................................................................31 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 32 KASUTATUD ALLIKAD:.......................................................................................................33 SISSEJUHATUS Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Samuti arvati, et Maa on lapik. Nüüdseks teame aga, et Päikesesüsteemi keskmeks pole mitte Maa vaid Päike ise. Maa on üsna tähtsusetu, meile on ta tähtis vaid selleks, et see on meie kodu. Muidu omab Maa täpselt sama tähtsust nagu kõik ülejäänud 8 planeeti. Maa liigub koos teiste planeetidega ümber Päikese, moodustades süsteemi mida me kutsume Päikesesüsteemiks. Järgnevalt annangi ülevaate Päikesesüsteemist, selle olemusest ja sealsetest ,,elanikest" ehk süsteemi kuuluvatest planeetidest ja väikekehadest.

Füüsika

29

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-​maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM​-​Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-​Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-​Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-​ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON-​ ​universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune.

Astronoomia ja astroloogia

6

docx

Astronoomia gümnaasiumi konspekt

1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik ­ pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal.

Füüsika

Kommentaarid (0)