Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päevalilleseemned (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


                             Tallinna Ülikool
         
                        Toitumise alused
                        Päevalilleseemned
                                                    
Päevalill on üheaastane taim, mis pärineb 
Mehhikost ja Peruust ning seda peetakse 
üheks esimeseks kultuurtaimeks, mida 
USA aladel kasvatama hakati. 
Indiaanlased on kasutanud päevalille üle 
5000 aasta. Euroopas hakkasid päevalilli 
esimesena kasvatama hispaanlased. 

Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis 
on viimasel ajal väga  tuntuks  saanud, sest see 
koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel 
määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. 
Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. 
Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, 
noorendab immuunsüsteemi.
B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes 
rikkalikult.
Väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest.

                          Toitumisalane teave
100 grammi kohta:
Energiasisaldus                                 2531,3kJ/605kcal
Rasvad        

                               51,50g
Millest küllastunud rasvhapped   4,60g
Süsivesikud 

                               11,40g
Millest suhkrud                         
2,60g
Valgud         
                               20,80g
Sool                                                       0,02g
Hind - 6,60 €/kg
Päritolumaa:  Bulgaaria
Tootja: GERMUND HULGI

                     Kasutamine:
Vasakule Paremale
Päevalilleseemned #1 Päevalilleseemned #2 Päevalilleseemned #3 Päevalilleseemned #4 Päevalilleseemned #5 Päevalilleseemned #6 Päevalilleseemned #7 Päevalilleseemned #8 Päevalilleseemned #9 Päevalilleseemned #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muska025 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Pähklite ja seemnete kasutamine pagaritööstuses

Pähkli kuivatatud sisu kasutatakse riivitult kondiitri- ja kosmeetikatööstuses, see on tooraineks kookosõli ja -või saamisel. Käärinud kookospiimast valmistatakse veine, likööre ja kookosäädikat, mis on mahedam kui õuna- või tavaline söögiäädikas. Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid sokolaadile. 8 Päevalilleseemned Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Kergelt röstituna ja soolaga maitsestatuna võib päevalilleseemneid näksida lihtsalt niisama. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. E vitamiini vähesus muudab inimese mis tahes vähile 50% vastuvõtlikumaks

Pagar-kondiiter
thumbnail
22
docx

Pähklid

TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites l

Ainetöö
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

toiduainete sensoorse hindamise alused
thumbnail
28
doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused ­ III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised ­ õunapuu, pirnipuu, küdoonia,

Toiduained
thumbnail
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus
thumbnail
43
doc

Toiduainete taimne toore

Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge

Köögiviljandus
thumbnail
20
doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused ­ I (I­III loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. Teraviljapõhku kasutatakse:

Toiduainete õpetus
thumbnail
45
doc

Õpimapp - eritoit

mõeldud kõikidele närilistele. Suuremad näriliste toidu tootjad on Vitakraft ja Riga. Hiirtele ja rottidele võib anda ka koera närimiskonte. Lindude toit Lindude põhiliseks toiduks on seemned. On teraviljad, mille hulka kuuluvad hirss, kanaari paelrohi ja mitmesugused tangud, mis sisaldavad suhteliselt palju süsivesikuid ja vähe rasvu. Teisalt on õlitaimede seemned, näiteks kanep, päevalill, maa- ja seedripähkel. Nendes seemnetes on rohkem õlisid ehk rasvu kui süsivesikuid. Tavaliselt sisaldavad seemnesegud mõlemat tüüpi seemneid. Hirsiseemned on äratuntavad ümmarguse kuju ja kahvatukollase kuni punaka värvuse järgi. Kanaari paelrohu seemned on aga ovaalsed ja teritunud tipuga.

Toidukaubandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun