Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Päevakava (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on meie laual?
Päevakava #1 Päevakava #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Smexy Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
odt

Projekti päevakava

Morning Afternoon Evening 1 Sunday Arrivals Arrivals 19.00 First meeting 6 July Making name plates Some meeting games 2 Monday 9.00 Breakfast 12.30 Dinner 18.00.Free time 7 July 10.30. Talking 13.00 Making groups and finding out 19.00 Supper about rules and the youth's expectations 19.30. Filling the feedback then playing 14.45. Making a project logo sheets after the first day some games 15.30 City tour 20.15 Cultural 11.30 Short 16.30 Guest from police station who evening(LIIS LISA SIIA presetation is going to talk about school violence RIIGI/RIIK

Inglise keel
thumbnail
4
docx

Riiklike õppekavade võrdlus

konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõuda. Tegevused (1987.a õppekavas nimetati õppetundideks) pidid toimuma kindlal viisil ja kindlas ajavahemikus. Eeldatavad tulemused olid välja toodud kvartaalselt. Päevakava koostas kogu ööpäevaks lasteasutuse arst, mis oli täpselt kellaegade ja kestvusega ära märgitud. 1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased

Eripedagoogika
thumbnail
7
doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

põhimõte; vaheldus töövõtetes; üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus. Vabariiigi perioodist võib esile tuua, et lasteasutustes oli kesksel kohal mäng, rakendati Fröbeli pedagoogikat, oluline laul, töökasvatus, meisterdamine, lapse harmooniline arendamine. Kasutusel ka rahvuslikud ideed. Lasteaedadel oli oma kodukord, päevakava, aastakava, puudus ühtne õppekava. Nõukogude perioodil toimusid muudatused. 1940 hakati arendama lasteaedade võrgustikku. Hakati korraldama sõimede tegevus, loodi ööpäevaseid ja nädalarühmi. Sõimed olid mõeldud 2 kuu kuni 3 aastastele lastele, lasteaiad 3-7 aaststele. Algul eraldi, 1947 kokku lastepäevakodudeks, mis allusid linnade või rajoonide haridusosakondade kaudu vabariiklikule haridusministeeriumile. Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

Steineri järgi oleks isegi tema hariduslik mõtteviis ilma tugeva vanema-õpejata suhteta vähem efektiivne. See omakorda läheb kaugemalt tavalistest vanemateõhtutest kooli juhtimise ja poliitika juurde. (Clouder 2003, 167). 20 Väga olulisel kohal on looduserütmidega arvestamine. Rütm ja kordus on waldorfpedagoogikas sügavalt sees: lähtutakse eeldusest, et kui järgida looduse rütme hariduses nii läbi päevakava, nädalakava, aastakava, tähtpäevade kui liikumistegevuste inimese varajases eas, kujuneb lõpptulemusena lapsest terviklik isiksus. (Lang 2010). „Waldorf-lasteaedu iseloomustab võib-olla esmajoones kogetud ja tunnetatud veendumus, et inimene õpib Inimene olema ainult inimeselt, et väike laps vajab kasvatajat, kes koos temaga elab, kes end lapse olemusega ka vaimselt ja hingeliselt seob, kes ka ise kuni kõrge vanuseni jäb arenevaks ja muutuvaks isiksuseks.” (Kügelgen, 1994, 9).

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
20
docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

kokkulepetest. Rühma tegevuskava on tavaliselt üheks aastaks koostatud tegevuse kava, mille koostamisel on lähtutud rühma laste eripärast, eelmise perioodi eesmärkide analüüsist, lasteaia õppekavast ja rühma lastevanemate soovidest ning ettepanekutest. Rühma aasta tegevuskavas võivad olla alljärgnevad osad: laste nimekiri, rühma lühitutvustus: eripära, personal, kasutatav metoodika, rühma õppeaasta eesmärgid, töökavad: päevakava, õppe- ja kasvatustegevuste kava, nädalate temaatika, rühma üritused ja õppekäigud, erivajadustega laste arengu toetamine, kasvukeskkonna kujundamine, koostöö lastevanematega, lasteaia üritused. NÄDALA vm PERIOODI KAVA Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on nimetatud, et rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Seega otsustavad rühma pedagoogid, mis perioodi alusel

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

Rühma tegevuskava on tavaliselt üheks aastaks koostatud tegevuse kava, mille koostamisel on lähtutud rühma laste eripärast, eelmise perioodi eesmärkide analüüsist, lasteaia õppekavast ja rühma lastevanemate soovidest ning ettepanekutest. Rühma aasta tegevuskavas võivad olla alljärgnevad osad: laste nimekiri, rühma lühitutvustus: eripära, personal, kasutatav metoodika, rühma õppeaasta eesmärgid, töökavad: päevakava, õppe- ja kasvatustegevuste kava, nädalate temaatika, rühma üritused ja õppekäigud, erivajadustega laste arengu toetamine, kasvukeskkonna kujundamine, koostöö lastevanematega, lasteaia üritused. NÄDALA vm PERIOODI KAVA Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on nimetatud, et rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
thumbnail
5
doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

*pedagoogid on laste arengut toetava keskkonna loojad * last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima Valdkonnad: 1)mina ja keskkond 2)keel ja kõne 3)matemaatika 4)kunst 5)liikumine 6)muusika 7)eesti keel kui teine keel Lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuste ühendamine tervikuks ja seoste loomine. Elulähedane, lapsepärane ja näitliku õpetuse nõue! Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias - rühmas, päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust - Kontrolli (check): hinda tulemusi - Tegutse (act): otsusta, millised on protsessi täiustamiseks vajalikud muudatused Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 ­ 1852) ja esimene lasteaed

Pedagoogika



Lisainfo

Välja on toodud ühe päeva tegevuskava teemal leib.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun