Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK (1)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #1 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #2 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #3 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #4 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #5 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #6 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #7 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #8 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #9 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #10 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #11 PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stella Salu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Põlva neiu rahvarõivad

b) 0,05 cm valget c) 0,3 cm helesinist d) 0,15 cm tumesinist e) 0,2 cm lillat f) 0,3 cm helepunast g) 0,05 cm valget (triibu keskkoht) f-a h) 0,15 cm tumesinist i) 0,3 cm rohelist j) 0,3 cm helesinist k) 0,05 cm valget ( triibu keskkoht) j-h Seeliku pikkuseks sobib 20-30 cm maast (mõõta kingadeta). Neiu ülikonna juurde võib kuuluda ka liistik, mis on õmmeldud potisinisest villasest riidest, linasest labasest riidest voodriga, eest kinnitatud kolme haagiga. Vööst allapoole on vastandlappvoltide riba. Viimase laius on 4,5 cm, voldisügavus 3 cm. Peorõivastuse juurde on kuulunud vahel ka värviline kaelarätt. Viimane jäi liistiku rinnalõikest välja paistma, nii et see ehteid ei varjaks. Kaelaräti otste kinnitamiseks kasutati ka kuhiksõlge.

Kultuur
thumbnail
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................

Rõiva ajalugu
thumbnail
7
docx

Keskaegne riietus.

Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vaimulikud, talupojad kui käsit

ajalugu
thumbnail
24
doc

Ambla naiste rahvariided - referaat

Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ru

Ajalugu
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
thumbnail
46
pptx

TORI RAHVARÕIVAD

Pükste pikkust silmas pidades võib öelda, et varem kanti pikki pükse. Põlvpüksid olid uuem mood ja neid kanti üsna lühikest aega, sest 19. saj lõpul olid jälle kasutusel pikad püksid. Põlvpüksid ulatusid õige pisut allapoole põlve ja olid eest nööbitava lakaga. Püksisääred olid suhteliselt kitsad ja sääre alumine ots oli külje pealt avatava kolme nööbiga. Väga pidulikul puhul kanti seemisparki kitsenahast pükse. Kui neiu jõukust nähti tema ehete rohkuses, siis noormehe varanduslikust seisust andsid tunnistust nahkpüksid. püksid ERMi kogudes on säilinud kaks paari Tori kihelkonnast pärit linaseid suvepükse ja ühed seemisnahksed põlvpüksid. Pärnu Muuseumis Torist pärit meestepükse säilinud ei ole. Pikk kuub Tori kihelkonna mehe pikk ­ kuub oli täisvillane,toimse koega ja lambapruuni värvi. Eelkõige kanti pikk ­ kuube külma ajal ja isegi kasuka peal.

Uurimustöö
thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus



Lisainfo

Loovtöö Põlva neiu rahvariietest ja õmblemisest.

Kommentaarid (1)

mimoos profiilipilt
Riina Arunurm: Tööl puudub kokkuvõte ja vormistus ei ole ka just kõige parem.
14:10 22-03-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun