50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liikats
Õppematerjali autor
Milles seisneb kahe majandusliku analüüsi valdkonna (otsustusanalüüs; mõju analüüs) olemus? Otsustusanalüüs uurib, kuidas jõutakse avalikus sektoris otsuseni. Täpsemalt otsitakse vastuseid küsimustele, miks mingi tegevus üldse otsustusprotsessini jõuab ning mis asjaolud sunnivad otsusele konkreetseid parameetreid (nt kui palju raha eraldada) rakendama. Analüüside eesmärgiks on välja selgitada, kas poliitikud peavad silmas ühiskondlikku huvi või omakasu. Mõjude analüüs selgitab välja avaliku sektori rahanduses rakendatud instrumentide mõjude suuna, intensiivuse ja ulatuse ühiskondlikele protsessidele.Olulised on nii otsesed ja kiiresti avalduvad mõjud kui ka kaudsed ja pikas perspektiivis avalduvad mõjud. 50. Milline peaks olema rahandusanalüütiku roll ühiskonnas? Rahandusanalüütik peab välja selgitama, kas poliitilisest süsteemist väljuvad majanduslikult põhjendatud otsused
---------------------------------- 10.Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang? Eelarvejoon, -piirang, väljendab üldiselt seda, kuidas mingi piiratud eelarve raames saab hüviseid tarbida. Abstsissteljega lõikub joon punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X1, ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning töötasu suhet. Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi ning saab selle eest y rahaühikut. Selle joone tõus väljendab tunnitasu. 11.Mida väljendab hüviste tarbimise samakasulikkus kõver ja selle kõvera kaugus nullpunktist? Samakasulikkuse kõver väljendab indiviidi poolt pakutava ressursi ja selle eest vastu saadavate hüviste kombinatsioone, mida indiviid hindab samaväärseks.
SISSEJUHATUS Portfoolios antakse ülevaade rehabilitatsiooni teooriatest, meetoditest ning korraldusest läbi loengu materjali. Lisaks on autor välja toonud enda jaoks olulised mõtted ja loengu teemadega haakuvad lisaülesanded. Portfoolio sisaldab ka rehabilitatsiooniteenuse valdkonda puudutavat seadusandlust ning autori enda jaoks uut ning huvitavat kirjandust. Veel töötas autor läbi Riigikontrolli auditi ja portfooliosse on välja toodud selle põhjal koostatud analüüs. Samuti saab lugeda rehabilitatsiooniteenuse alase arendusprojekti kokkuvõtet. Viimasena on autor koostanud eneseanalüüsi, kus annan tudeng enda õppimisprotsessile hinnangu ja põhjendab seda. 1. loengumaterjalid (esitlused, täidetud töölehed, iseseisvad- ja grupitööd loengus) ja loengute käigus kogutud olulisemad mõtted; 2. olulised tähelepanekud rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleeriva
-Nõudmise ja pakkumise tasakaalustamise funktsioon Hinnad määratakse vastavalt nendele funktsioonidele lähtudes: - Tootmiskuludest (omahinnast) - Nõudlusest ja pakkumisest - Konkurentsist - Kasumi olemasolust Eristatakse kolme hinnakujunduse meetodit: -Tootmiskuludel -Ostjate nõudlusel -Konkurentide hindadel Hinnakujunduse etapid: -Hinnakujunduse objekti valik -Nõudluse ja pakkumise valik 5 -Kulude analüüs -Konkurentide hindade analüüs -Hinnakujunduse meetodi valik -Lõplik hinna kindlaksmääramine Hinnakujundamise eesmärgiks on määrata objektiivne ehitusmaksumus. Ehituses eelarveline maksumus on kavandamise aluseks, investeeringute rakendamise aluseks, töövõtutööde, arvestuse ja aruandluse ning arvelduste aluseks teostatud tööde eest tellija ja töövõtja vahel. Kulu, kulutus on:
Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28 Jätkusuutliku arengu kontseptsioon 30 Säästva (jätkusuutliku) arengu 6 kontseptsiooni 32 3. PROJEKTIDE TASUVUSANALÜÜS. KULU-KASU ANALÜÜS. 35 Puhasnüüdisväärtus 37 Sisemine tasuvuslävi 38 Kulu-kasu analüüsi põhimõtted 40 Praktiline kulu-kasu analüüs 42 4. METSA MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA. METSAKASVATUSLIKUD INVESTEERINGUD. 45 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses 46 4.2. Metsastamine 47 5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING 52 5.1.Mõiste ja määramise põhimõtted 52 5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid 60
............................................................................46 5. Dünaamiline eelarvestamine.............................................................................................52 V ANALÜÜS 57 1.Finantsanalüüs....................................................................................................................57 2.Kulu-maht-kasum analüüs ................................................................................................61 3.Investeeringute tasuvusanalüüs..........................................................................................63 4.Kulu-kasu analüüs .............................................................................................................75 KASUTATUD KIRJANDUS 78
Kui on vaja mingit maksutulu, siis kellelt peaks seda võtma, et maksumaksja heaolu maksimaalselt säiliks? Turul toodetud ja tarbitud hüvise kogus on Pareto efektiivne, kui piirkasu (MB) = piirkulu (MC) ehk kui viimasest tarbitud hüviseühikust saadav kasu võrdub viimase hüviseühiku tootmiseks tehtava kuluga. Nt saame öelda, et sokolaadi kogus, mida turul tarbitakse ja toodetakse on efektiivne, kui 100nda tahvli puhul piirkasu =1euro, piirkulu= 1euro. Positiivne analüüs – püüab kindlaks teha põhjuslikke seoseid tegurite vahel, olla „objektiivne“, kuidas asjad reaalselt praktikas on Normatiivne majandusteadus – põhineb subjektiivsetel väärtuste, analüüsib, kuidas poliitikad meie väärtustele vastavad, otsib „mis on soovitav? Ja kuidas seda saavutada“, kuidas asjad peaksid olema Kõik, mis seostub riigi rahandusega on normatiivne, ehk näitab kuidas asjad peaksid olema.
korraldustele alluma, lepingu alusel töötavale isikule antakse ülemuse poolt töövahendid, talle makstakse tasu. Käsunduslepingule sarnane: pole töölepingulisi hüvesid, nt kindlat puhkust, miinimumpalka jms. Leping vastab seetõttu rohkem töölepingu sisule. 5. K. sõlmis OÜ-ga "Koostöölepingu". Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 900 eurot kuus ning K.-l oli õigus saada lisatasu lepingus kokku leppimata tööülesannete täitmise eest. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord (tasu maksti iga kuu viimasel päeval töötaja pangakontole), töö tegemise koht, tööaeg ning tööle asumise aeg. Koostöölepingu kohaselt allus K. haldusjuhile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid