50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
justmannu
Õppematerjali autor
Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputad, et saada teist saaki. Sitaake intensiivmeetod Keskmiselt 250g viljakehi 1 kg substraadi kohta. Substraadi koostis: · Lehtpuu saepuru · Teraviljakliid 3-4% kui teraviljajäätmed siis 10-25% · 1-2% CaCO3 Substraat autoklaavitakse kuumakindlates kottides. Seejärel nakatatakse vedela söötmega (nö mütseeliga) ning topitakse kilekotti. Peale seda protsessi algab seenesuvi. Seen kasvab kuni kotis on hapnikku. Seenemütseeli läbikasvamiseks kulub 35-70 päeva. Kui saepuru on mütseeli täis kasvanud, eemaldatakse kile ning siitake viljakehi ilmub mitme lainena. 11. SAMPINJONID Sampinjoni (pr. keeles seen) kasvatus sai alguse melonikasvatusest, kus melonite vahel hakkas kasvama veider seen. Selgus, et eosed on hobusesõnnikuga kohale veetud. Substraat koosneb: · Sõnnik (parim hobusesõnnik, segus nisu ja rukkipõhuga) või ainult teraviljapõhk (juhul kui
rivvi. Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputada et saada teist saaki. Sitaakse intensiivmeetod Keskmiselt 250g viljakehi 1kg substraadi kohta. Substraadi koostis: *Lehtpuu saepuru *Teraviljakliid 3-4% kui teraviljajäätmed siis 10-25% *1-2% CaCO3 Substraat autoklaavitakse kuumakindlates kottides. Seejärel nakatatakse vedela söötmega(nö mütseeliga) ning topitakse kilekotti. Peale seda protsessi algab seenesuvi. Seen kasvab kuni kotis on hapnikku. Seenemütseeli läbikasvamiseks kulub 35-70 päeva. Kui saepuru on mütseeli täis kasvanud, eemaldatakse kile ning siitake viljakehi ilmub mitme lainena. 11. SAMPINJONID Sampinjoni ( pr keeles seen) kasvatus sai alguse melonikasvatusest kus melonite vahel hakkas kasvama veider seen. Selgus et eosed on hobusesitaga veetud kohale. Substraat koosneb: · Sõnnik (parim hobusesõnnik, segus nisu ja rukkipõhuga)- või ainult teraviljapõhk
Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide- roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Pungkandseened (parasiitseened taimedel: nõgiseened ja paisseened) Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste-õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema hakates ilmnevad
Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 alamhõimkondai: 1. Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste- õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve seeneeoseid vastu. Järgmisele õiele maandudes nakatavad emaka, kust areneb seeneniit seemnealgesse. Seeme areneb normaalne, idanedes areneb ka taim normaalselt. Alles õitsema
4 Üheks selliseks heidikuks on kujunenud ka kännuampel, keda peetakse ekslikult mittesöödavaks seeneks, ebakvaliteetseks või lihtsalt ei vaevuta lähemalt uurima. 3.4 Sarnased liigid Suitskollanutt (Naematoloma capnoides) on hallide eoslehtedega ja palja jalaga, kasvab peamiselt okaspuudel ja on samuti söödav ning üsna hea maitsega. Jahutanuk (Galerina marginata) on ohtlikult mürgine seen, väikeste ja ühevärviliste helepruunide kübaratega, kasvab samuti kändudel. Jahutanuk on kännuamplist väiksem ja niiskuse mõjul nii märgatavalt värvi ei muuda, jalavõru on väga õrn, ka kaob hiljem, võru alt jääb jalg märgatavalt valgem kui mujalt. Kasvab enamasti kuusekännul, kuid vahel võib seda leida lausa kännumampli kõrvalt. 3
Põhjustavad eranditult kottseened. Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita. Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide esinemine taimejuure rakkudes. Need tekivad juure
seened mitte parasiitsed seened. elusaid kudesid asustada, aga sissetung ei Saprotroopsed seened pääsevad puusse lõpe koloniseerimisega. Seenhaiguste juurevigastuste, oksakohtade kaudu. sümptomid: puu kiratsemine ja kuivamine Kandseened: torikulaadsed seened suudavad jne. Esimedes sümptomid ei pruugi olla tegutseda aeroobses keskkonnas. surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente Anaeroobses keskkonnas on puidu elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, mädanemise kiirus ääretult väike ja seda sporangiospoorid, koniidid, keamüdospoorid tekitavad anaeroobsed bakterid. Kottseened 2) Suguta paljunemine- geneetiliselt identne võivad ka puitu lagundada. Puitu nakkusallikas massiliseks
vigastused; suurem kahju tekib aga sellest, et need haavandid pakuvad mädanikutekitajatele kohest sissepääsu. Puidumädanikku tekitavad nn kõrgemad seened saavad alguse eosest e spoorist. Sobivale kasvupinnasele e substraadile langenud eosest idaneb seeneniit e hüüf, mis koosneb pikkadest voolikukujulistest rakkudest. Puusse tungides eritab see ensüüme, mis muudavad puidurakkude seintes olevad ained lahustuvaks ning need imenduvad seeneniiti niiviisi seen toitub. Seeneniitide kasvades ja harunedes moodustub puidu sisse seeneniidistik e mütseel. See areneb varjatult ning märkamatult aastaid, kuni ükskord ilmuvad puutüvele seene viljakehad: taelikud, torikud, pessud jm. Need koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest ning moodustuvad vaid paljunemiseks. Viljakeha allküljel asub selle tähtsaim osa eoslavakandja e hümenofoor, mis on sagedamini moodustunud püstistest torukestest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid