100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aug100
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad
Jõgeva alevikus on jões kilomeetri pikkune kitsas, 12 hektari suuruse pindalaga saareke ja praeguseni töötav üle 300 aasta vanune vesiveski. Jõgevalt kolm kilomeetrit allavoolu Paiknkülas on jõel paisjärv ja väike hüdroelektrijaam. Härjanurme külas on Pedjal samuti elektrijaama paisjärv, mis varustab veega ka jõe idakaldal asuva kalamajandi tiike. Edasi möödub jõgi paremal kaldal asuvast Kursi ja vasakul kaldal asuvast Kirikuvalla külast ja läbib Puurmani aleviku, kus on järjekordne paisjärv ja kus Pedja ühineb Kaave jõega. Puurmanist edasi voolab Pedja Võrtsjärve nõos. Algul suundub jõgi 3 kilomeetrit lõunasse, Laeva soo põhjaserva lähedal käändub jõgi läände, voolab läbi Utsali (Kunila) ümbruse metsade ja jõuab Umbusi raba idapiirile. Seal, Umbusi jõe suubumispaigas, pöördub Pedja lõunasse ja siseneb 3-4 kilomeetri pärast Rõika sohu, ühineb veerikka Põltsamaa
258), jõustunud 10. 05. 2004, mis koondab normid Kaitstavate loodusobjektide seadusest, Ranna ja kalda kaitse seadusest ning Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest, mis uue seaduse jõustudes kehtivuse kaotavad. Järjepidevuse huvides on säilitatud senise looduskaitseõiguse need elemendid, mis on ennast praktikas õigustanud. On ka muudatusi, mis tulenevad muuhulgas Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide ülevõtmise vajadusest. Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi mõiste sissetoomine, mis saab tulevikus üheks peamiseks looduskaitsemeetmete tõhususe mõõdupuuks. Seadusega luuakse võimalus looduskaitse korraldamiseks omavalitsuse tasandil. Käesoleva seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
SISUKORD Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik.....................................................................................................7 Muld ja taimkate......................................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad...................................................................
Haanjamaa künklik reljeef ja hajaasustus suurendab kulutusi sotsiaalteenuste osutamisele, teehooldusele ja transpordile. Samuti on suured probleemid jäätmete sorteerimise ja nende ladustamise osas. Töö koostamise käigus olen püstitanud endale kaks eesmärki. Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada Haanja valda ning määrata kindlaks valla praegune keskkonnaseisund. Teiseks, kuid mitte vähem oluliseks eesmärgiks on tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Haanja valla looduskeskkond on atraktiivne ja vaheldusrikas. Erinevad maastikukomponendid ja looduslik mitmekesisus võimaldavad Haanja valda määratleda ühe Eestimaa kaunima ja huvitavama piirkonnana. Vallas asub Baltimaade kõrgeim tipp Suur Munamägi (318 m), mille põhjapoolses lähinaabruses asub kõrguselt teine tipp Vällamägi. Haanja kõrgusikul
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:..............................................................................................................6 8) Asustus:...............................
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid