Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Puuknakkused - sarnased materjalid

patogeen, koerte, bakter, dogs, fuente, puugid, hjustab, vera, koertel, 2016, nakkuse, 2017, ldiselt, ljes, nakkust, koerad, survey, cooperation, vastne, host, 1111, otsides, know, avastada, internal, features, arenemiseks, abistavad, iskasvanud, levitajad, liikumisest, immuuns, iritus, binaarse, palavik, koeri, hobustel, letikuvastased, inkubatsiooni
thumbnail
18
rtf

Juuksehaigused

Alopeetsia Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Meestel jääb tavaliselt lagipea juusteta, naistel juuksed lihtsalt hõrenevad. Kiilaspäisus võib ilmneda m

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Haiglanakkused

Haiglanakkused Anastassia Gerassimova Sofia Tsvetkova Aleksandra Gergeljuk Sofja Karhanina Õ16kj Haiglanakkused levivad kateetrite ja kanüülide kaudu Haiglatekkene infektsioon on nakkus, mille patsient saab haiglas olles. Kõige sagedasemad haiglatekkeliste infektsioonide liigid on alumiste hingamisteede infektsioonid, operatsioonipiirkonna infektsioonid, kuseteede infektsioonid ja vereringeinfektsioonid. Kõige rohkem on ohustatud intensiivraviosakonna patsiendid. Lapsi varitseb haiglatekkelise infektsiooni risk kõige enam vastsündinute- ja laste intensiivravi osakondades. Üheks sagedasemaks haiglast saadud nakkuse vormiks on aga operatsioonipiirkonna infektsioonid neil patsientidel, kes on saanud kirurgilist ravi. Uurimaks haiglatekkelisi infektsioone Eesti raviasutustes, korraldas Piret Mitt koos kolleegidega kolm uuringut. Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi a

Meditsiin
4 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine ­ üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad

Mikrobioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Bakterid

alajäsemetel, mis võivad muutuda suuremateks hemorraagilisteks kolleteks. Prognoos kehv, kõrge letaalsusega. Kui hästi läheb, pääsed amputatsiooniga. Pneumoonia. Esineb reeglina pärast eelnevat hingamisteede infektsiooni. Sümptomid köha, rinnavalu, räginad, palavik, külmavärinad. On täheldatud ka farüngiiti. Artriit ja uretriit. Diagnostika. Meningiidi korral esineb bakter liikvoris, kui antibakteriaalset ravi pole alustatud. Tõsise meningokokkinfektsiooni korral on ka veres neid suhteliselt mõnuga. Kasvavad šokolaadiagaril, selektiivsel söötmel; täpne identifikatsioon süsivesikute oksüdatsiooni järgi (glükoos ja maltoos). Preparaadis G- intratsellulaarsed diplokokid. Lateksaglutinatsioon kihnu antigeenide määramiseks ei ole väga kõrge tundlikkusega (kihnu antigeenid). Ravi ja profülaktika.

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Patogeensed bakterid

Kogu tsükkel nakatumisest kuni uute elementaarkehade vabanemiseni võtab aega 48-72 tundi, 2-3 ööpäeva. Elementaarkehad seostuvad epiteelirakule ja endotsüteeritakse (A, B). Fagosoomis arenevad neist retikulaatkehad (C), mis hakkavad paljunema inklusioonkehas (D). Retikulaartkehad saavad uuesti diferentseeruda elementaarkehadeks (E, F), lüüsida raku ja anda alguse uuele nakkustsüklile. Immuunstressi korral võib patogeen minna 1 mittenakatavasse/mittereplitseeruvasse vormi (G). Kui stress kõrvaldatakse, toimub retikulaatkehade diferentseerumine elementaarkehadeks ja saab alata uus nakatamistsükkel. Klamüüdiad ei suuda ise lagundada suhkruid ja sünteesida ATPd, mis teeb neist energeetilised parasiidid. Nad ei sünteesi tsütokroome ja teisi hingamisahela komponente. Ilmselt kasutavad nad peremeesraku ATPd

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
21
doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

SIBERI KATK Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi on äge bakteriaalne zoonoosne nakkushaigus, mis esineb peamiselt taimetoidulistel metsikutel ja koduloomadel (veis, hobune, kits, lammas, piison, kaamel, jõehobune jm) kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed. Siberi katk levib endeemiliselt põllumajandusmaades Aafrikas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Lõuna Euroopas. Euroopas on siberi katk harva esinev nakkushaigus.[5] Haigustekitajaks on eoseid moodustav bakter Bacillus anthracis, mis on levinud maapinnas mitmes piirkonnas üle maailma. Eosed on väga vastupidavad keskkonna muutustele ning võivad säilida pinnases aastaid. Vastavalt EL ja US CDC bioterrorismi ohutegurite nimekirjale kuulub Bacillus anthracis A rühma (väga kõrge ohupotentsiaaliga nakkushaigused ja haigustekitajad). Levik Loomad nakatuvad eostega saastunud taimede söömisel. Inimene saab nakkuse haigelt loomalt või loomsetest toodetest (loomanahk, vill jm)

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

viisil taimekudedest (nt mõnede liblikate röövikud lehtedest ja viljadest), osa surnud loomadest, nt kärbsevastsed. Pilt ja alltekst: Putukavastsed söövad lehtedesse käike. Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitainerikast vedelikku. Õitest hangivad magusat nektarit näiteks mesilased ja liblikad. Paljud sellised parasiitsed putukad nagu lehetäid ja lehekirbud imevad lehtedest taimemahla, paljud aga teiste loomade verd (sääsed, parmud, täid, lutikad, kirbud, puugid jt). Selleks on putukatel kujunenud sobiva ehitusega suised. Tinglikult võib ka ämblikke lugeda vedelikust toitujateks, sest nemad lasevad oma saagi väljaspool keha osaliselt seedida, mistõttu toit muutub vedelaks ja seejärel imevad ohvri seest tühjaks ning seedivad toitu ise edasi. Suurem osa loomi neelab eri suurusega tahkeid toidupalu: terveid loomakesi või taimede ja loomade tükke. Et saakloom kinni püüda ja surmata või toidust tükke

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

adaptiivse immuunsuse rakud.  Nii lokaalne (auto- ja parakriinne) kui süsteemne efekt  Erinevate tsütokiinide antagonistlik ja sünergistlik kaasmõju  Tsütokiinid omavad toimet ka teiste organsüsteemide rakkudesse  Rakulised vastused tsütokiinidele on reeglina aeglased (tundides), kuna vastus eeldab mRNA ja valgu sünteesimist. Tsütokiinide tähendus loomuliku ja adaptiivsetes immuunreaktsioonides. Kui patogeen suudab läbida epiteelibarjääri ning koes paljunema hakata, tuntakse ta reeglina ära makrofaagide poolt. Teine tähtis fagotsütoosivõimeliste rakkude perekond on neutrofiilid (või polümorfonukleaarsed neutrofiilsed leukotsüüdid), mida leidub rohkesti veres, kuid normis kudedes mitte. Mõlemad fagotsütoosivõimeliste rakkude grupid mängivad võtmerolli loomuliku immuunsuse reaktsioonides.

immunoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

Anatoomiline (nahk ja limaskestad) Füsioloogiline (temp; pH; keemilised mediaatorid ­lüsosoom; inteferoon; pattern recogn.protein (PRR); komplemendi süsteem) Fagotsütoos / endotsütoos Fagotsütoos viib organismi tunginud bakteri makrofaagi või neutrofiili sisse, täpsemalt lüsosoomi, kus ta hävitatakse. Makrofaagid elavad enamasti selle protsessi üle, neutrofiilid aga surevad ja moodustavad niiviisi suure osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad makrofaagid ja neutrofiilid tema ümber ja vabastavad sissetungija pinnale enda sees olevaid toksilisi hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära patogeeni, siis hakkavad nad tootma ka mitmeid keemilisi ühendeid, mille mõjul liiguvad infektsioonikohta täiendavad neutrofiilid ja dendriitrakud. Samuti võib tekkida põletik.Põletikuline ­kui

Immunoloogia i
199 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Immunoloogia I eksamikonspekt

a. Anatoomiline i. Nahk ­ patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad ­ koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii. Rips-epiteelid ­ väljutab mikroobe b. Füsioloogiline i. Temperatuur ii. pH iii. lüsosoomid, iv. PRR c. Fagotsütoos d. Põletikuline ­ patogeen tungib koesse, tekib põletik, kude tursub. Põhjuseks versoonte muutused (läbilaskvamad), eksudaadi teke, fagotsütoos. (kuidas kaasasündinud im. nakkuse ära tunneb) PRR tunneb ära patogeenile omased molekulaarseid struktuure (PAMP ­ pathogen associated molecular patterns) ­ kindlald molekulid ja stukruurid. (N: LPS, lipoproteiini, peptidoglükaanid). PAMPe toodavad vaid mikroobid, seega teeb k.i. vahet omal ja võõral. PRR retseptorid on konserveerunud hästi:

Immunoloogia i
80 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Johne haigus - immunuloogia

samuti kasvaja nekroosifaktor alfat TNF- (Tumor Necrosis Factor alpha). Paraku pole need piisavalt efektiivsed, et tappa rakusisest Mycobacterium paratuberculosist. Intertsellulaarsete patogeenide hävitamine sõltub peamiselt tsütotoksilistest lümfotsüütidest ja looduslikest tapja-T rakkudest, mis ei hävita otseselt patogeeni vaid muundunud rakke. (Wadwha et al; 2013) Mycobacterium paratuberculosis on aeglase kasvuline, rakusisene patogeen, mis on võimeline ellu jääma väga erinevates keskkonnatingimustes (Chaubey et al 2016). Peamiselt hõlmab Johne haigus peensoolt, mõnedel juhtudel ka jämesoolt, mille tulemusel soolestiku sein pakseneb ja toitainete imendumine soolestikus peetub märkimisväärselt. Kudede ehitus muutub ja võib esineda granuloome. (Arsenault et al; 2014) Mycobacteruum paratuberculosis resideerub peremeeslooma niudesoole makrofaagides, mis seonduvad koondlümfifoliikulitega

Immunoloogia i
4 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Viiruste mõjust inimesele

Küsimus 6 : Mida tead AIDSist? Nii 11. kui 9. klass teadsid, et AIDS on peamiselt sugulisel teel leviv immuunsust nõrgendav haigus, mis jääb eluks ajaks, ja et sellele pole leitud ravi veel ning tablettidega saab pikendada elu. 11. klassis teati lisaks sellele veel seda, et AIDS sai alguse ahvist, HI-viirus tapab valgeid vereliblesid, sellele eelneb nakatumine HIViga ja see areneb AIDSiks. 9. Klassi seas levis arvas AIDSi kohta, et verre läheb antud kahjulik bakter, mis tekitab haiguse ja HIV saab ainult sugulisel teel, aga need on valed. 12 Küsimus 7 : Kas oled lasknud end kunagi vaktsineerida viirushaiguste vastu? Kui jah, siis milliste? Kui ei, siis miks? Hepatiidi vastu on lasknud end vaktsineerida 9% 11. klassist ja 6% 9. klassist. Entsefaliidi vastu on lasknud end vaktsineerida 27% 11. klassi ja 8% 9. klassi õpilaste seast. Koolis on lasknud end vaktsineerida 11% 11. klassi ja 42% 9. klassi õpilastest. 55% 11. Klassi õpilastest

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Toidutekkelised nakkushaiguspuhangud

tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja lihatoodetes nagu toorjuust või vorstikesed, mida pole tootmises piisavalt kuumutatud. Bakter püsib elujõulisena ka

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused

......5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum...........................................................6 2.Hallitused.................................................................................... 6 2 1. Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid 1.1 Salmonella Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse Pilt 1 Salmonella suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella- enteriiti ehk soolepõletikku

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused

Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga. Ülevaade tähtsaimatest seksuaalsel teel levivatest haigustest Aeg nakatumise ning Haigus Tekitajad Ravi Märkused haigestumise vahel Bakter (Treponema õigeaegse raviga on Süüfilis kolm nädalat Antibiootikumid pallidum) täielik paranemine Bakter (Neisseria õigeaegse raviga on Gonorröa mõned päevad Antibiootikumid

Bioloogia
126 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine (piltidega)

Nakatab kodu- ja metssigu. Nakkusallikad: Haige loom, kes eritab viirust juba inkubatsiooniperioodil nõred, Haiguse läbipõdenud loom- aastaid viirusekandjad eritised o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne o Bioloogilised siirutajad- teised kodu- ja ulukloomad, inimene, linnud, väliparasiidid o Viiruse loomulikuks reservuaariks on puugid, kelle organismis viirus püsib ja paljuneb. Puugid nakatuvad vireemia staadiumis loomadel parasiteerides Patogenees Viirus satub organismi läbi hingamisteede, seedetrakti või puugi hammustuse korral läbi naha Viiruse esmane paljunemine toimub tonsillides, edasi liigub teistesse lümfisõlmedesse ja kandub verega laiali kogu organismis. Viirus paljuneb lümfotsüütides ja retikulaarrakkudes.

Veterinaarmeditsiin
8 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Pariku osa

immuunreaktsioonides osalevad valgud. Vaja – ükski viirus ei tungi rakku ilma retseptorita, kui on mitu varianti, viirus ei saa nakatada tervikuna liiku, näide herpesiviiruste kohta, mõningaid suudab mõningaid mitte. 2. Valgud 3. Glükosiidsed, glükolipiidsed jne ABO ja teised veregrupid 4. Immuunreaktsioonides osalevad valgud. Organism võib hävitada ennast kui patogeeniga kokku satub, bakter ei saa edasi levida, organism sureb aga poluplatsioon võida, inimese korral on seda väha – hemorraagilised viirused Aafrikas, kaitse forseeritakse nii tugevalt et see hävitab enda. Kaitsemehhanismid on tuigevad ja need hävitavad. Omandatud immuunsus omav väikset osa, tema käivitamine võtab kaua aega, ta on efektiivne aga aeglane nö. Enamiku koormuse saab kaasasündinud immuunsus, see ei tee vigu. Omadatud teeb vigu – autoimmuuhaigused. Kaasasündinud immuunsus

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Viirused ja Bakterid

1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi? Viiruste elutsükkel: 1. viirusosa

Bioloogia
143 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vaktsineerimine

Kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis tänud laialdasele vaktsineerimisele oluliselt vähenenud soovitatakse ennetavalt marutõve vastu vaktsineeritakse üldjuhul neid inimestel, kelle töö iseärasuste tõttu on võimalik oht nakatumiseks (nt veterinaartöötajad, metsatöölised, jahimehed jt). Vaktsineerimise vajaduse kokkupuute järgselt võimaliku marutaudis loomaga otsustab arst. Meningokokk-nakkus Meningokokk-nakkuse tekitaja on bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk. Meningokokid jaotakse 12 alagruppi ehk serogruppi. Meningokokk-nakkus ei ole Euroopas laialt levinud, kuid iga aasta esinevad üksikud ja grupiviisilisi haigusjuhte. Meningokokk- nakkus on kõrge nakkavusega ning kandub üle inimeselt inimesele köhimisel või aevastamisel. Meningokokk-nakkus võib põhjustada peavalu, kõrget palavikku, oksendamist, teadvuse hägustumist. Raskematel juhtudel võib tekkida sepsis, mis põhjustab kiiret terviseseisundi

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Veterinaarne viroloogia

Rotaviiruseid proteaasid ei heiduta – hoopis soodustab nakatamist. Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud). Putukahammustuste tõttu saavad ka viirused levida – nt puugid, loomahammustus (marutaud), iatrogeenne – veterinaarse protseduuri tõttu. Suguteede kaudu – herpesviirus, papilloomviirus. Konjunktiviidi kaudu – silmalaugude liikumine, pisarad aitavad puhastada. Adenoviirused ja enteroviirused. Loote viirusinfektsioonid: * läbib platsentabarjääri – nakatab embrüod, hukkuvad või mumifitseeruvad. Vasikatel tekivad kaasasündinud defektid (selgroomuutused, lihasdefektid, KNS häired – nt tekib ataksia, koperdavad)

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tõsine nakkushaigus: Süüfilis

Tallinna 32. Keskkool Süüfilis Referaat Koostas: Ailar Väärtmaa 9.B Õpetaja: Krista Kiisler 2010 Sisukord Tallinna 32. Keskkool.....................................................................................................................................1 Süüfilis.............................................................................................................................................................1 Sisukord...........................................................................................................................................................2 SÜÜFILIS................................................................................................................3 Levik.............................................................................................................................................................

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Bakterid, geneetika, immunoloogia

konservatiivsus Prokarüoodid paljunevad klonaalselt, seetõttu nn puhas vertikaalne ülekanne  HORISONTAALNE – geneetiliselt sõltumatute isendite vahel Ebapüsiv, liikuv, uudne ja võib toimuda prokarüoodilt prokarüoodile, prokarüoodilt eukarüoodile kui ka eukarüoodilt prokarüoodile Horisontaalses ülekandes on 2 osapoolt: DOONOR ehk DNA VÄLJASTAJA ja RETSIPIENT ehk DNA VASTUVÕTJA. Üleantavat DNA-d nim endogenoodiks. o Doonor – bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol o Retsipient – bakter, kes võtab väljastatud geneetilise materjali vastu 20. Plasmiidse DNA piirkonnad Plasmiid kujutab endast kaheahelalist DNA rõngasmolekuli, mis replitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad peaagu kõigis bakterites, seejuures võib ühes rakus olla mitu erinevat plasmiidi.  Plasmiidi DNA koosneb funktsionaalselt 2-3 piirkonnast;

Mikrobioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku radikaalide produktsioon, NK rakkude tekitatud lüüs), patogeeni leviku blokeerimine (opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos) Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine Põletik Kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol takistamaks infektsiooni levikut vereringesse, soodustada kahjustatud

Geenitehnoloogia
57 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Suguhaigused ja nende ravi

Praegusel hetkel pole leiutatud ka ühtegi haiguse eest kaitsvat vaktsiini. Süüfilis Süüfilis on ohtlik suguhaigus, mis kahjustab tervet organismi. Haiguse kulgu vib jagada nelja faasi: esimeses faasis, umbes kolm nädalat pärast nakatumist, ilmub nakkuse asukohta kva, valutu kühmuke (tavaliselt peenisele vi vagiinale). Kige lähemal asetsevad lümfislmed paistetavad üles. Enamasti paraneb haavand isegi ravita, kuid sellisel juhul ilmneb umbes kuue nädala pärast haiguse teine faas. Bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust. Need ilmingud kaovad aja jooksul, kuid ilmuvad korduvalt uuesti. Kui ka seda faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem - kolmandas faasis näiteks seljaaju ning neljandas aju. Gonorröa Gonörröa e tripper on üks levinumaid suguteede haigusi, mis kahjustab peamiselt kusesuguteede limaskesta. Kui haigust ei ravita, viib see meestel eesnäärme vi munandimanuste pletikuni

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Viirused

Tsütomegaloviirus (hhv 5) Struktuur. Kaheahelaline lineaarne DNA, ümbris. Nukleokapsiid 105 nm, 162 kapsomeeri. Beetaherpesviirus. Herpesviirustest suurima genoomiga. NB! Sisaldab ka mRNA-d, mille partiklis infektsiooni tekitamiseks kaasa võtab. Replitseerub ainult inimese rakkudes. Epidemioloogia. Sagedaseim kongenitaalsete defektide viiruslik põhjus. Tavaline inimese patogeen, infitseeritud 0,5…2,5% vastsündinutest, 40% STD-kliinikute naispatsientidest. Tavaliselt kerge või asümptomaatiline haigus lastel ja täiskasvanutel, oluline oportunistlik patogeen immuunkompromiteeritutel. Viirus põhjustab eluaegset infektsiooni. Taasteke on nakkuse allikas, võib põhjustada asümptomaatilist levikut. Ülekanne vere kaudu, organsiirdamisel, kõigi sekreetidega (uriin, sülg, sperma, emakakaela sekreedid, rinnapiim, pisarad). Levib

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Epideemiate omadused

1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7 4.2.1. Sääsed 7 4.2.2. Puugid 8 4.3. Loomadelt saadud nakkushaigusi 9 5. NAKKUSHAIGUSTE NING EPIDEEMIATE VÄLTIMINE JA KONTROLL 10 5.1. Epideemiate vältimise ja kontrolli lähtepunktid 10 5.1.1 Epideemiaid, mis levisid üle mitme mandri 10 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 13 2 SISSEJUHATUS

Mikrobioloogia ja...
18 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Veterinaarne mikrobioloogia

Põhjustab täielikku hemolüüsi ümber koloonia (vereagaril). * beetatoksiin – beeta-hemolüsiin (sfingomüelinaas C) – kahjustab sfingomüeliini rikkaid membraane (nt erütrotsüütidel). Ebatäielik lüüs vereagaril. *gammatoksiin – leukotoksiin – ja leukotsidiin – valgud, mis koos kahjustavad erütrotsüüte ja lipiidseid membraane * deltatoksiin – otsene ja kaudne toime neutrofiilide ja monotsüütide aktiivsusele. * eksfoliatiivne toksiin – proteaas, naha kahjustused koertel, sigadel ja inimestel. * toksilise šoki sündroomi toksiinid – TSST – põhjustab ülemäärast lümfokiinide tootmist, tekib kudede kahjustus. Inimese ja veise S. aureuse tüved toodavad TSST-1, millel on superantigeenne akt. * enterotoksiinid - põhjustab kõhulahtisust ja oksendamist, superantigeenne aktiivsus. 3. Streptokoki virulentsusfaktorid Virulentsus põhineb üldiselt sekreteeritavatel ja pinnaproteiinidel, toksiinidel, mis kaudselt ja otseselt tõkestavad fagotsütoosi

Mikrobioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus

toidutarve ja parasiidi patogeenne toime peremehesse. 14 parasiidid otsivad peremehi. Nakkustee, mille korral parasiidid kasutavad peremeeste invadeerimiseks liikumiselundeid. Pistesääsed, kihulased, pihukad, pistekärbsed, parmud jt. kasutavad peremeeste leidmiseks tiibu, kirbud, lutikad, kanalest jt. aga hästiarenenud jäsemeid. Nad otsivad ise aktiivselt peremehi. Puugid seevastu aga varitsevad ooteasendis taimedel peremeeste möödumist, et kinnituda neile. Kõigil sellesse rühma kuuluvatel parasiitidel on hästiarenenud meeleelundid, mis võimaldavad neil orienteeruda peremeeste otsimisel. parasiidikandvus (parasiit) Parasitoosi tunnused võivad vaibuda, ilma et loom parasiitidest täiesti vabaneks. Kliiniliselt tervistunud (kuid seejuures nakatunuks jäänud) või subkliiniliselt parasitoose põdevaid nakkust levitavaid loomi nimetatakse

Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

toitaineid. Seda tuleb arvestada bakterite kasvatamisel laboris, sest sööde, milles baktereid kasvatatakse, peab sisaldama kõiki olulisi komponente. Eukarüootide rakusiseseid sümbiontseid ja parasiitseid baktereid on laboris kõige keerulisem kasvatada, sest täpseid söötmekomponente on raske kindlaks teha. 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid Escherichia coli koostist uurides võib välja tuua olulisemad keemilised elemendid, millest bakter koosneb: C, H, O, N, S, P, K, Mg, Fe, Ca ja Mn. Väga väikestes kogustes on leitud Zn, Co, Cu ja Mo, neid elemente nimetatakse mikroelementideks. Bakteri koostises olevaid elemente on leitud veena, ioonidena või elutegevuseks vajalike makromolekulide koostises. Tabel 1 E. coli koostisest leitud keemilised elemendid ning nende funktsioonid rakus % Element kuivain allikas funktsioon est Orgaanilised ained ja

Mikroobifüsioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Puukentsefaliit

viirusega. Eestis on ohtlikud viiruselevitajad võsapuuk ja laanepuuk. Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Puugi sülg toimib nagu tuimestusvahend, mis muudab hammustuse valutuks. Kuid samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet. Just puugi süljes võibki olla nakkus, sest teadlaste arvates leidub nakatunud puugil viirusekandjaid süljenäärmetes ja süljes. Üheaegselt võivad puugid olla nakatanud rohkem kui ühe viirusetekitajaga, ehk et samaaegselt võib peremehele üle kanduda rohkem kui üks haigustekitaja bakter, kusjuures vastsed ja nümfid on haigustekitajate olemasolu korral eritistes sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid. Haigus Puukentsefaliidi inkubatsiooniperiood on enamasti 7 kuni 14 päeva, võimalik 2 ­ 28 päeva. Esimesed haigusnähud sarnanevad gripile. Näiteks palavik, pea-ja lihasvalud

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahem

Rakubioloogia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun