Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Puukborrelioos - sarnased materjalid

puuk, bakter, punetus, lyme, diagnoos, rvis, haigusjuht, vastse, isane, nakatada, vereproov, siks, putukat, maapinnast, mmend, laseb, vastne, niisketes, aasia, tavalisem, haigustunnused, seedekanalis, haigestumine, duga, tekitaja, seljas, valud, lillakas, liigestes
thumbnail
1
doc

Puukborrelioos

Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Haigustunnused: Lyme'i tõbi võib avalduda kuid või isegi aasta pärast puugi hammustust. Esmalt tekib hammustuskohale härjasilma meenutav punetus, mis pidevalt laieneb. Seejärel võivad ilmneda närvi ja südametalitluse häired, lihasvalu. Küllalt sageli areneb haigeil liigese ning lihasepõletik ehk artriit. Diagnoosimine. Haigust diagnoositakse haiguspildi ja vereanalüüsi põhjal. Ravi: Bakterite leviku pidurdamiseks organismis määratakse haigele antibiootikumikuur. Pärast läbipõdemist immuunsust ei kujune, uue nakatumise korral võib laps haigestuda uuesti. Kui aga haigus jääb ravimata,

Biotehnoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Puukborrelioosi essee

Puukborrelioos Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Erinevalt puukentsefaliidist ei toimu nakatumine koheselt, vaid kahe-kolme päeva jooksul. Kõige tüüpilisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala jooksul. Tüüpiline on paarisentimeetrine punetav laik, mis laieneb pidevalt. Varem või hiljem lööve kaob. Haigusnähtusi esineb ka närvisüsteemis ja südames, seda harvem. Need on märgid, et nakkus levib organismis, ning, et sellele ei pruugi eelneda nahalööve.

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Borrelioos

Borrelioos Kaisa Siitan 12.c Põhjustaja Nakatumine Bakter, mis leidub puugi Puugi hammustuse tagajärjel seedekanalis Nakkuse saamiseks kulub enamsti kaks ööpäeva või kauem Sümptomid Nahalööve 1-4 nädala pärast - punetav laik, mis pidevalt laieneb Peavalu Iiveldus Kerge palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Kehakaalu langus Harvemini haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Diagnoosimine Haigusloo ja analüüside põhjal Vereproov Mõnikord analüüsiks seljaajuvedelik Kahjustab Click to edit Master text styles Second level Third level Närvisüsteemi Fourth level Fifth level Nahka Südant Liigeseid Ravi Antibiootikumidega Vaktsiin puudub Immuun

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Borrelioos

Borrelioos Mis on BORRELIOOS?  Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid  Avastati 1970a USA-s  See nakkus esineb imetajate ja lindude veres  Levib puukide vahendusel  Haiguse kandjaks on spiroheet,  Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel  Väsimus  Iiveldus  Seljavalud  Kerge palavik  Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud  Peavalu  Üldine nõrkus  Liigeste ja lihastevalud (võivad pikalt kesta; krooniliseks muutumine)  Pearinglus  Kaalu langus Borrelioosi puhul eristatakse: a) Varast vormi- (90%) esineb juhul, kui puugihammustusest on möödunud vähem kui kuus kuud b) Hilist vormi- korral on haigussümptomid kestnud üle kuue kuu ) Haiguse algusjärgus on paranemine hõlbus �

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Bakterid

alajäsemetel, mis võivad muutuda suuremateks hemorraagilisteks kolleteks. Prognoos kehv, kõrge letaalsusega. Kui hästi läheb, pääsed amputatsiooniga. Pneumoonia. Esineb reeglina pärast eelnevat hingamisteede infektsiooni. Sümptomid köha, rinnavalu, räginad, palavik, külmavärinad. On täheldatud ka farüngiiti. Artriit ja uretriit. Diagnostika. Meningiidi korral esineb bakter liikvoris, kui antibakteriaalset ravi pole alustatud. Tõsise meningokokkinfektsiooni korral on ka veres neid suhteliselt mõnuga. Kasvavad šokolaadiagaril, selektiivsel söötmel; täpne identifikatsioon süsivesikute oksüdatsiooni järgi (glükoos ja maltoos). Preparaadis G- intratsellulaarsed diplokokid. Lateksaglutinatsioon kihnu antigeenide määramiseks ei ole väga kõrge tundlikkusega (kihnu antigeenid). Ravi ja profülaktika.

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine ­ üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad

Mikrobioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Viirushaigused (Rõuged ja puukentsefaliit)

Kogu maailmas on nüüd loobutud rõugepanemisest. Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas. Rõugetega laps Puukentsefaliit Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid. Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse, nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema. Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke. Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c) kooma on kõige raskem, inimne on teadvuse kaotanud. Kvalitatiivsed teadvusehäired on deliirium, psühhoosid jne. Kooma, selle põhjused ja hindamine *Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid * Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile. Düsfunktsiooni mehhanismiks võib olla orgaaniline kahjustus, ainevahetushäire või ka psühhogeenne tegur. Hindamine Glasgow koomaskaalaga: A Silmade avamine 4 ­ spontaanne, 3 ­ kõnetamisel, 2 ­ valuärritusel, 1 ­ üldse mitte

Neuroloogia
189 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Neuroloogia

Rehabilitatsioon ja sekundaarne profülaktika. Sekundaarne profülaktika – muudatused elustiilis (suitsetamisest loobumine, muudatused dieedis, kehaline koormus); medikamentoosne riskifaktorite mõjustamine (vererõhk, verepildid, suhkurtõbi); Spetsiifiline ravi antitrombootiline, antikoagulantravi, karotiidne endarterektoomia). Insuldi jääknähud – afaasia, ei kõnni, depressioon, hemiparees, kõrvalabist sõltuvus. 1 a hiljem – 33% surnud. Ajuverevalandus, selle ravi. Oluline kiire diagnoos! Kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda – angiograafia. Ravi – * operatiivne ravi – aneürismi klipseerimine, koilimine. * lamamisrežiim * valuvaigistid * rahustid *spasmi profülaktika Enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht! Neuroinfektsioonid. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi. Meningiit – ajukelmepõletik (aseptilised viiruslik, purulentsed e bakteriaalsed, sroossed – tuberkuloosne, borrelia)

Eripedagoogika
189 allalaadimist
thumbnail
28
docx

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

m ürgid m õjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele ( maks, neerud), raske matel juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga ( kuni 12 tundi). Peale esi m esi s ü mpto m eid kaob teadvus, kra mbid--sur m. SEENTE TÄHTSUS Organismi rühm ja liik Kromosoomide DNA milj aluspaari arv bakter 1 4,6 4,6 Neurospora crassa 7 47 4-13 Aspergillus nidulans 8 25,4 3-5 Saccharomyces 16 12,8 0,2-2 commune 20 19 0,3-2 Ustilago maydis Tomat 12 2350 196 Inimene 23 3000 130

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Patogeensed bakterid

Vastsündinute silma tilgutatakse erütromütsiini, et vältida gonokokkide ja klamüüdiate infektsiooni. See võib hävitada ka silma sattunud klamüüdiaid, aga ei hävita hingamisteedesse sattunud klamüüdiaid. Eestis tuvastati 2003 aastal 2972 suguliselt levivat klamüdioosijuhtu. Gonokokinakkusi oli samal aastal ainult 461. *Chlamydophila psittaci on primaarselt loomade patogeen. Psitakoos e. papagoide palavik e. ornitoos. Mõned liigid siiski võivad nakatada ka inimest, kes haige linnuga on kokku puutunud. Lindudel on klamüüdiad tavaliselt sooleepiteelis. Lindude väljaheited on nakatumisallikaks. Klamüüdiad hingatakse sisse tolmuga. Hingamisteedest kantakse klamüüdiad maksa ja põrna, kus ta paljuneb retikuloendoteliaalrakkudes. Siis jõuab uuesti vere kaudu kopsu. Seetõttu on haiguse inkubatsiooniaeg pikk, 4-14 päeva. Kõige sagedamini on nakatunud kalkunifarmides või kalkuneid töötlevates tehastes töötavad töölised.Psitakoosi

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Puukborrelioos e. Mycobacterium tuberculosis

Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin Õigeaegne ravi tagab hea paranemise Ennetamine Kanna pikkade varukatega riietust Kasuta putukatõrjevahendeid Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha Hammustuse korral eemalda puuk nahalt võimalikult kiirelt Desinfitseeri Kasutatud allikad http://static.inimene.ee/index.php?disease=p&sisu=disease&did=960 (07.04.2013) http://puugiinfo.blogspot.com/p/puukborrelioosehklymeitobi.html (07.04.2013) http://www.puuk.ee/?content=17 (07.04.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Lyme_disease (07.04.2013)

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vaktsineerimine

Kuna marutaudi levik on metsloomade populatsioonis tänud laialdasele vaktsineerimisele oluliselt vähenenud soovitatakse ennetavalt marutõve vastu vaktsineeritakse üldjuhul neid inimestel, kelle töö iseärasuste tõttu on võimalik oht nakatumiseks (nt veterinaartöötajad, metsatöölised, jahimehed jt). Vaktsineerimise vajaduse kokkupuute järgselt võimaliku marutaudis loomaga otsustab arst. Meningokokk-nakkus Meningokokk-nakkuse tekitaja on bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk. Meningokokid jaotakse 12 alagruppi ehk serogruppi. Meningokokk-nakkus ei ole Euroopas laialt levinud, kuid iga aasta esinevad üksikud ja grupiviisilisi haigusjuhte. Meningokokk- nakkus on kõrge nakkavusega ning kandub üle inimeselt inimesele köhimisel või aevastamisel. Meningokokk-nakkus võib põhjustada peavalu, kõrget palavikku, oksendamist, teadvuse hägustumist. Raskematel juhtudel võib tekkida sepsis, mis põhjustab kiiret terviseseisundi

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Bakteriaalsedhaigused

Väsimus Peavalu Iiveldus Kehakaalu langus Palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Puugid levitavad kahte haigust Düsenteeria · Bakteriaalne nakkushaigus · Düsenteeria kutsuvad esile sigellabakterid · Levib saastunud vee ja toiduga · On tüüpiline troopikas ja arengumaades · Esineb kõige enam alla 10 aasta vanustel lastel Salmonelloos · Salmonelloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. · Haiguse tunnused: kõhulahtisus, palavik, ägedad kõhuvaluhood ka peavalu. · Kestab on 4 kuni 7 päeva ja enamasti saadakse terveks ilma ravimeid võtmata. · Tugeva tervisega täiskasvanutel võib haigus kulgeda ka minimaalsete haigusnähtudega ­ korraks on kõht lahti või ainult iiveldustunne. Salmonelloosi võib nakatuda süües toorest muna või kana ... Süüfilis · Tekitajaks on bakter Treponema pallidum

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia- seened ja bakterid

ensüümide sünteesiks. Bakteritel pole 1) tsütoplasmavõrgustiku 2) Golgi kompleksi 3) Kloroplaste 4) Mitokondreid Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS

Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud. Nakkusülekanne Toimub puukidega, kes loomade vere imemisel saavad Toimub puugiga

Terviseõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Puugid

Tartu Kesklinna Kool PUUGID Riinu Pae 8.a klass Tartu 2008 Sisukord: Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Kuidas nad saaki varitsevad? Missuguseid haigusi puugid levitavad? Kuidas puuk hammustab? Kuidas vältida haigestumist? PUUGID Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja skorpionidega. Eestis on üks levinumaid puugiliike võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Need kaks liiki võivad levitada haigusi. Puugid on kõige levinumad põhjarannikul, Harjumaal Loksa ja Kuusalu ümbruses,

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia - Bakterid

Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid ­ rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappebakter), kuid leidub ka autotroofe.

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Millal avastati bakterid?

1. Millal avastati bakterid? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis ­ sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb. Eeltuumsetel jäigem, mis asendab skeletti ja kindlustab kuju. Tsütoplasmamembraan- Tagab raku sisekeskkonna stabiil

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Puugid

Puuk  Puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud)  Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke.  Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk  Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini Puugi areng  Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk.  Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat.  1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk  Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk:  Leidub kogu Eestis  Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel Laanepuuk:  elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal  Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades.

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Siirutajate vahendusel levivad haigused Eestis.

ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt. PUUGID - BORRELIOOS Borrelioos on haigus, mille eest tuleb eriti hoolikalt hoiduda suvel metsas käies. Selle haiguse põhjustajad levivad puukide vahendusel. Kui borrelioosipõhjustajat kandev puuk imeb inimeselt verd, siis satub haigusetekitaja inimese vereringesse. Esimese haigusetunnusena ilmuvad nahale punetavad laigud puugihammustuse ümber. Lisaks võib inimene tunda peavalu ja väsimust, mis aga mööduvad peagi. Seetõttu arvatakse tihti, et see oli kaasnev puugihammustusega, mitte aga tõsise haigusega. Kui haigust ei ravita, siis järgevad südame- liigeste ja närvisüsteemi häired. PUUKENTSEFALIIT

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................

Esmaabi
103 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bakterid ja Bakteriaalsed haigused

Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest membraan Vibur Plasmiid, ta on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumid. Antibiootikumide suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Kuidas bakterid energiat saavad? Väga erineval viisil: 1. Autotroofid Kemosünteesil või fotosünteesil 2. Heterotroofid... kääritades või rakuhingamisel Endospoori moodustumine toimub keskkonna tingimuste halvenemisel Bakterid on kõige kauem elavad organismid Autoklaavimine on rõhu all kuumutamine.

Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bioloogia kordamine

o Kudede lõikamine õhukeseks o Katsed bakteritega o Elektronmikroskoobid o Kompuutertehnika · Bakteriaalsed haigused (tunnused, levimisviisid, kuidas hoiduda) o Tuberkuloos ­ köha (üle 3 nädala, verine), öine higistamine - piisknakkus - sõita pigem oma transpordiga, pesta korralikult käsi o Puukborrelioos ­ ringikujuline nahapunetus, väsimus, peavalu, iiveldus, palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas - puuk kannab edasi ­ kontrollida pärast metsas käimist riideid, juukseid, kanda metsas /võsas liikudes pikki riideid o Düsenteeria ­ kõhuvalu, palavik, kõhulahtisus ­ saastunud vee ja toiduga ­ olla arengumaades reisides toidu ja veega ettevaatlik (mitte süüa tänavatoitu ja kohalikku kraanivett) o Salmonelloos ­ kõhulahtisus, peavalu, ägedad kõhuvalud, palavik ­ muna ja

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Puugid - esitlus

PUUGID 8 klassi materjal 2010 · Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega. · Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. · Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. · Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

2. Edasi kandub ta koos verega kopsu. Mõnda aega elab vastne kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. 3. Täiskasvanud vastne liigub kopsust neelu. Inimene neelab ta alla ja vastne jõuab läbi mao soolde. 4. Sooles areneb temast uus isas- või emasuss. Emasuss muneb munad, kuid need ei saa seal kohe areneda. 5. Soolest väljunud muna peab 2 nädakat õhu ja niiskuse käes viibima, kuni munas areneb vastne. Alles siis võib ta uut peremeest nakatada. 27. Lameussid Lameussid on kõik väga lameda kehaga, nende keha pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni 10 meetrini (paeluss). Enamik lameusse elavad parasiitidena teiste loomade sees. Keha on kaetud vastupidava kattega, mis kaitseb neid peremeesorganismi seedenõrede eest. Kõige pikemad lameussid on paelussid. Maksa-kakssuulane - maksa-kakssuulasel ehk maksakaanil on lülistamata keha, ning ta sarnaneb välimuselt puulehega

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bakterid ja bakteriaalsed haigused

instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch ­ avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla ka mitu Bakteril puudub tuum Rõngas DNA ­ bakteri kromosoom ­ genoom Bakteris peavad olema ka ribosoomid (valgusüntees). Gaasivakuoolid ­ asuvad samuti bakteris, reguleerib kas bakter vajub põhja või tõuseb pinnale, toimib nagu kala ujupõis. Plasmiid ­ väikerõngas DNA. Plasmiidis on geenid mis võimaldavad bakteril elada ekstreemsetes tingimustes. Ilma plastiidita (antibiootikumid, kõrge temperatuur, kõrge rõhk, happeline, aluseline keskkond). bakter on ilma plastiidita elujõuline Plasmiide võib olla ka mitu. Bakterid muutuvad resistentseks antibiootikumide suhtes. Bakterid paljunevad iga 20 minuti pärast. Plasmiide võib olla ühel bakteril ka mitu.

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Põhilised haiguseid tekitavad bakterid

Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae ­ düsenteeria tekitaja Salmonella enteritidis ­ salmonelloosi tekitaja Eoseta pulgakujulised bakterid: Mycobacterium tuberculosis Klebsiella pneumoniae ­ kopsupõletiku tekitaja Lactobacillus ­ hea bakter Pseudomonas aeruginosa ­ Sepsise Bifidobacterium ­ hea bakter tekitaja Listeria ­ listerioosi tekitaja Corynebacterium diphtheriae ­ difteeria Pärmidena (seen) tekitaja Candida albicans Eostega pulgakujulised bakterid: Eukarüoodid: Bacillus anthracis ­ siberi katku tekitaja Plasmodium spp (malaaria),

Nakkushaigused
75 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Erimikrobioloogia

35) Seened kasvavad mikrobioloogilistel söötmetel aeglaselt, mistõttu neid kasvatatakse kuni neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida. 36) Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia, Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia 37) Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil. 38) Lyme tõbi ehk puukborrelioos 39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tasemetööks kordamine bioloogias

ensüümide sünteesiks. Bakteritel pole 1) tsütoplasmavõrgustiku 2) Golgi kompleksi 3) Kloroplaste 4) Mitokondreid Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos

Bioloogia
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun