Füüsiline puue
Füüsilised
puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi . On inimesi, kes ei saa kõndida , kuid samuti on puue see,
kui kõndimine on raskendatud. Just füüsilise puudega inimesed
peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist
lõpetades ratastooliga.
Füüsiliste
puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma
mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida,
linnas liikuda , tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab
tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed,
tualettidesse lisandunud abivahendid jms.
.................................................................................................4 2. Puude liigitamine...........................................................................................................5 2.1. Puude olulisuse põhjal.......................................................................................5 2.2. Toimetuleku põhjal............................................................................................5 2.3. Meeleelundite puuded.......................................................................................5 2.4. Vaimne puue......................................................................................................6 2.5. Füüsiline puue...................................................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................................................8 Viidatud allikad...............
Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited Liitpuue on kooslus erinevatest puuetest, mis segavad
mõningad puudused. Eestis on nendeks õpitoetused, vanaduspension jt. Lisaks nendele ka toetused, mis pole mõeldud kõigile. Näiteks invatoetus ja töötu abiraha. Võib ju mõelda, et kui hea on elada neil, kellel riik raha jagab, ilma et isa midagi tegema peaks. Pessimistlikust küljest võttes, pole aga puudega ja tööta elada eriti hea. Keegi meist ei tahaks omada mõnda puuet, veelvähem vastutada puudega inimese eest. Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On inimesi, kes ei saa kõndida ja nad inimesed peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist lõpetades ratastooliga.Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida, linnas liikuda, tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
kehalisi ja psüühilisi erivajadusi. TERMINOLOOGIA 1. puue - organismi, psüühika või motoorika mõne funktsiooni täielik puudumine 2. hälve - psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline puudumine 3. häire – mõne funktsiooni osaline puudumine, kergesti mööduv või kõrvaldatav hälve. HARIDULIK ERIVAJADUS Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohendusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas. KELA RÕK 1. Erivajadustega laps - kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. 2
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTI
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (Riigi Teataja I 2007, 71, 437 - jõust. 01.10.2008). Lisaks eeltoodule on puuet defineeritud kui füüsilist või vaimset kahjustust, mis oluliselt piirab ühte või rohkemat inimese peamistest elutegevustest (näiteks enese eest hoolitsemine, kõndimine, nägemine, kuulmine, rääkimine, hingamine, õppimine, töötamine) (Bailey jt 1995:37). Lisaks sellele võivad puuded olla ajutised või püsivad; progresseeruvad, regresseeruvad või stabiilsed; vahelduvad või pidevad. Kõrvalekalle populatsiooni normist võib olla väike või suur ning võib aja jooksul kõikuda. Puude olemasolu vihjab paratamatult põhjusele, siiski võib põhjus olla sellest tuleneva puude selgitamiseks ebapiisav. Niisiis, kui on puue, on organismi funktsioonides või struktuurides kõrvalekalle, see aga võib olla seoses ükskõik missuguse haiguse, häire või füsioloogilise seisundiga
Kõik kommentaarid