Puud Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Võrdlustabel puittaimed

e haljastuses, ühtlase ehitusega ühtlase ehitusega parkides, sest Levinud kasutatakse ja heade ja heade kõrge. haljastuses, mitmeid mehhaaniliste mehhaaniliste kasutatakse kultuurvorme. omadustega. Hea omadustega. mitmeid EESTIS:karmimate meetaim. Levinud kultuurvorme. l talvedel esineb Haljastuses haljastuses, külmkahjustusi. kasutatakse kasutatakse EESTIS: Levinud ilupuu, mitmeid mitmeid kasvatakse kultuurvorme. kultuurvorme.

Loodus

12

docx

Eestis kasvavaid puuliike

PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt ­ 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus

Bioloogia

142

pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

Valminult kuupula avaneb ja pähklid varisevad. Viljad valmivad oktoobris. KASVU- Peaaegu külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab kõrgema TINGIMUSED õhuniiskusega alasid. Ei talu põuda ega liigniiskust. Juurestik hästi arenenud, laiuv. Eluiga kuni 500 aastat. KASUTAMINE Väga kõrgelt hinnatud puit, kasutatakse vineeriks, mööblitööstuses. Mitmed vormid levinud haljastuses. Eestis esineb sageli külmakahjustusi, seetõttu tuleb kasvukohta hoolikalt valida. Kasutatakse haljastuses.  Harilik pöök Fagus sylvatica Areaal Harilik pöök Fagus sylvatica Harilik pöök Fagus sylvatica  Raagremmelgas Salix caprea AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aasia. SUURUS Kuni 20 m. VÕRA Noorelt püstine, munajasovaalne, hiljem laiuv, sageli kasvab põõsana.

Aiandus

24

odt

Metsaökoloogia ja majandus

mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, atmosfäär, taimesti, loomastik). Vormiarv- tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe. Kvantitatiivsed suurused: • pindala • puude mõõtmed (kõrgus) • puude arv FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorg) definitsioon: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 ha ning kus kasvavad üle 5m kõrgused puud Metsa väikseimaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu Puistu- ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistu koostisosad: • puurinne- võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne

Metsandus

57

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

jalakalised -> harilik vaher -> harilik pärn -> harilik valgepöök -> harilik kuusk -> harilik pöök -> siberi nulg -> harilik jugapuu Kus lehised on kõige valgusnõudlikumad ning harilik jugapuu kõige varjutaluvam. Temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Erinevad puud hakkavad õitsema erinevate temperatuuride juures. Haaval ja lepal on see näiteks +2 ºC, kaskedel +2...+3 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes +35 ºC. Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...+40(50) ºC, kusjuures optimaalne on enamasti +15...+25 ºC. Hingamine algab puudel suhteliselt madalal (alla 0 ºC) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil, tavaliselt +36..

Dendroloogia

49

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega

Dendroloogia

28

docx

Eestis enim levinud puiduliigid

....... 10 Levik ja kasvukohad................................................................................... 11 Harilik Tamm................................................................................................. 11 Kirjeldus..................................................................................................... 12 Kasutamine................................................................................................ 13 Vanimad ja suurimad puud.........................................................................13 KOKKUVÕTE...................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKAD:....................................................................................... 14 Page 2 of 14  Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS

Bioloogia

48

docx

Dendroloogia eksami konspekt

ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)