Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Putukate iseloomulikud tunnused - sarnased materjalid

evad, putukatel, liblikad, partenogeneesade, mardikalised, kahetiivalised, mardikad, iskasvanud, kohastunud, elund, steem, lahksuguline, putukas, suiseid, sipelgad, mesilased, haukamissuised, tagatiivad, kusjuures, rindmik, kirbud, parmud, kiletiivalised, vaeg, mett, viljastamine, nest, neilt, limuse, kilpt, imalik, rgne, ritta, evast, vaegmoondega
thumbnail
1
odt

Putukate seltsid

Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

Osa loomi elab oma toiduallika pinnal või sees. Näiteks vihmaussid toituvad mullas roomates selles sisalduvast orgaanilisest materjalist. Osa putukavastseid toitub sel viisil taimekudedest (nt mõnede liblikate röövikud lehtedest ja viljadest), osa surnud loomadest, nt kärbsevastsed. Pilt ja alltekst: Putukavastsed söövad lehtedesse käike. Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitainerikast vedelikku. Õitest hangivad magusat nektarit näiteks mesilased ja liblikad. Paljud sellised parasiitsed putukad nagu lehetäid ja lehekirbud imevad lehtedest taimemahla, paljud aga teiste loomade verd (sääsed, parmud, täid, lutikad, kirbud, puugid jt). Selleks on putukatel kujunenud sobiva ehitusega suised. Tinglikult võib ka ämblikke lugeda vedelikust toitujateks, sest nemad lasevad oma saagi väljaspool keha osaliselt seedida, mistõttu toit muutub vedelaks ja seejärel imevad ohvri seest tühjaks ning seedivad toitu ise edasi.

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel ­ tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal ­ nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm ­ selles on umbes 240 000 liiki. Nad

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Putukate siseehitus

Putukate siseehitus Hoolimata putukate väikestest kehamõõtmetest on nende siseehitus küllaltki keeruline. Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga. Sellest ulatuvad keha sisse jätked, millele kinnituvad looma lihased. Nahklihasmõik puudub, nende lihastik esineb eristunud lihaste näol. Kokku on putukatel 1500-2000 lihast. Seedeelundkond on torujas ning läbib kogu putuka keha. Suu ümber asuvate suiste abil haarab ja tükeldab putukas toitu, mis seejärel suus süljega segatakse ning pugusse neelatakse. Sealt liigub toit edasi lihaselisse makku, kus sageli aitavad seda peenendada kitiinist maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Putukate välisehitus

haaramine ja tükeldamine. Neist allpool paikneb suuava. Viimast piiravad külgedelt alalõuad, mis kannavad enda küljes lülilisi alalõua kobijaid. Suuava alumiselt küljelt leiame alahuule koos selle küljes olevate alahuule kobijate paariga. Ülalõuad Putuka suised. 1 - ülahuul, 2 - on paljudel putukatel väga tugevad, näiteks puu ülalõuad, 3 - alalõuad, 4 - alalõua sees elavad mardikate vastsed suudavad nendega kobijad, 5 - alahuul, 6 - alahuule puidu sisse käike puurida. Putuka suiste juurde kobijad. kuulub ka suuava kohal asuv ülahuul, mis ei ole moodustunud jäsemetest, vaid kujutab endast lihtsalt putuka pea katete kurdu.

Loodusõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED

SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu,

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

1kg rasvast saab organism 1,1kg vett(ülejäänu võetakse hapnikust). Oluline kõrbeloomade jaoks(kaamel) ja organismidele, kes vett üldse ei joo (koi) 5) Lahusti : a) rasvlahustuvate vitamiinide jaoks(teatav kogus rasva on vajalik). A, D, E, F + asendamatud rasvhapped K ja Q. b) Rasvas talletuvad ka hüdrofoobsed mürgid. N: Dioksiinid. (LM kalad) c) Kiire dieet vabastab rasvkoes leiduvad mürkained ja võib inimese tappa. Putukatel on rasvkeha mürgiste jääkide talletamiseks. 6) Rasv kui sapierituse kiirendaja. Pidev rasvavaba toidu söömine tekitab sapikive. 7) Rasv kui kehavormide moodustaja (nahaalune rasvkude paikneb alusnahas) Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole. Vahade jaotus : a) Taimsed vahad - N: lehed (vahalill vahapalm) puuviljad (õun(tellissaare), ploomid)

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

Metsa järjepidevus Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh. spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele suktsessioonistaadiumidele. Eristada tuleb järjepidevust : · ...metsamaana ­ võib olla ajaloos intensiivselt ja korduvalt majandatud, seetõttu liigivaene, haruldustevaene; · ...loodusmetsana ­ tavaliselt leidub kitsalt kohastunud ja haruldasi liike, isegi kui on metsas vanu majandamismärke; · ..

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

vanemalt (ristviljastumine). 5. Arenemine ja kasvamine. Jagatakse otseseks ja kaudseks. Otsene areng on roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng on selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite; konn. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. 6. Stabiilne sisekeskkond. Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele (linnud ja imetajad) 3 võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

Homoöstaas ­ stabiilne sisekeskkond - Kindel pH erinevates rakkudes - Kehatemperatuur (püsisoojased (imetajad, linnud) ja kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub keskkonnast, kõik ülejäänud loomad)) Kasv (mõõtmete suurenemine) ja arenemine (kvaliteedi muutus) - Otsene arenemine (järglased sarnanevad vanematele) - Moondega areng (ei sarnane vanematele) ­ nt. kaladel ja kahepaiksetel - Putukatel toimub moone (täismoone või vaegmoone) Reageerimine ärritustele Kohastumine keskkonna tingimustega ­ iseloomulik organismirühmadele paljude põlvkondade vältel. 4 RAKK Loomarakk Rakumembraan (plasmamembraan) ­ ümbritseb, eraldab sise-

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti putukad

tundlapiug. Labrum (lr)– ülahuul Mantibulae (md)– ülalõug Maxillae (mx)– alalõug Labium (lb)- alahuul Putuka pea asendi tüübi määrab suuorganite asetus putuka keha pikitelje suhtes. Röövputukatel (näit. jooksiklased) on suised otse ette suunatud – neil on prognaatne pea. Kui suised on suunatud otse alla (keha pikiteljega risti), on tegemist hüpognaatse pea asetusega (näit. sihktiivalised, prussakalised, kärsaklased). Paljudel pistmis-imemissuistega putukatel on suised painutatud kergelt tahapoole, esimeste jalgade suunas – neil on opistognaatne pea asetus. Joon. 5. Putuka pea asend: 1 – prognaatne, 2 – hüpognaatne, 3 – opistognaatne. *Tundlad koosnevad tavaliselt kolmest osast: tüvilüli (scapus), millega tundel kinnitub pea külge, pöörlüli (pedicellus) ja väga erineva arvuga tundlalülidest koosnev tundlapiug (flagellum). Pöörlülil asub nn Johnston'i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

Meioosi tähtsus. Ühest diploidsest rakust moodustub 4 haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. Vaegmoone. Muna>vastne>valmik. Vastsel mõningad ehituslikud erinevused täiskasvanuga, mõõtmetelt väiksem. Lutikad, tirtsud, prussakad Täismoone. Muna>vastne>nukk>valmik. Vastne ei sarnane valmikuga mingil moel. Liblikad, mardikad, kahe- ja kiletiivalised. Vastsete nimetusi: liblikas-röövik, mardikas-tõuk, kahetiivaline-vagel. Moondega arengu bioloogiline tähtsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. INIMESE SUGURAKKUDE ARENG. Spermatogenees. spermid tekivad mehe munandite välistes seemnetorukestes. spermi eellasrakuks on spermatogoon. Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoonis tekib 4 võrdselt arenenud spermi. Toimub pidevalt ja kõrge elueani. Ovogenees

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

Iseloomustus: … Ülesanne 2. Putukaid on maailmas loomadest kõige rohkem. Kirjuta, millised kohastumused ja kuidas aitavad kaasa nende laiale levikule. Kirjuta 4 vastust. Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta loetelus olevad putukate nimetused tabeli õigesse lahtrisse. Tabelis on 4 veergu ja 2 rida. Loetelu: Päevapaabusilm, toakärbes, kodumesilane, käätsusikk, laanekuklane, veiseparm, admiral, hallasääsk, pääsusaba, herilane, sirelane, pähklikärsakas, pargijooksik. Liblikad Mardikad Kahetiivalised Kiletiivalised 3.2. Kirjuta vähemalt üks tunnus, mille poolest kahetiivalised erinevad kiletiivalistest. --- 17 Ülesanne 4. 4.1. Tõmba joon alla nendele putukatele, kes imevad verd. Toakärbes, põdrakärbes, lihakärbes e porilane, kihulane, hallasääsk, surusääsk, parm. 4.2. Miks vajavad pistesääsed verd? 4.3. Milliseid haigusi kannavad troopilistel aladel inimesele edasi sääsed? 4.4

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Ümarussid-lülistumata ümara kehaga, mis aheneb mõlemast otsast, enamus mikroskoopilised (mullas), lahksuguline, pikk, lihtsustatud ehitusega, elab vabalt sooles, ei kinnitu. Rõngussid- pikk lüliline keha, lülid on enamasti ühetaolised, paljunemisorganid teatud osades, mitmesugulised, viljastavad end ise harva, 1mm kuni 3mm pikkune. Tähtsus looduses ja inimesele -toiduahelas, lagundajatena, parandavad põllumulla omadusi. LÜLIJALGSED (kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised, mardikalised, teised putukad) Jaotatakse-koorikloomad, ämblikulaadsed, putukad. Ehitus-neil on kitiinkest, kestuvad et kasvada. Lüliline keha ja kehajätked, avatud vereringe, neid leidub kõikjal. Koorikloomad-keha katab kitiin- ja lubiainest kest, keha saab jagada kaheks osaks: pearindmik ja tagakeha. Peaosas on 2 liitsilma varrekeste otsas, 2 paari tundlaid-haistmine, kompimine, ümber suu 3 paari lõugu, 3 paari lõugjalgu, pearindmikule kinnitub 5 paari käimise jalgu, neist esimene paar

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vähid, ämblikulaadsed ja putukad

hulka) 2) ämblikud ise on toiduks paljudele teistele loomadele, nt lindudele, sisalikele jt. 3) ämblike kui ka skorpionite mürgist saab toota ravimeid 4) mõnede ämblike ja skorpionide mürk on inimestele ohtlik, vaevusi tekitavad parasiteerivad lestad, tolmulestade eritised põhjustavad allergiat, puugid kannavad edasi haigusi, osa lesti rikub inimese toitu 5.Putukate tunnused: 1) keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast 2) 3 paari jalgu 3) esineb üks paar tundlaid 4) paljudel putukatel on tiivad 5) 2 suurt liitsilma ja 3 lihtsilma 6.Tuntumad putukate seltsid on: 1) Mardikalised ­ kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu, ujurid) 2) Kiletiivalised ­ 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised ­ 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

kerasviburlase sisse tütarkolooniad. Mõnedel viburloomadel on olemas ka valgustundlik silmtäpp, mille abil nad eristavad valgust ja pimedust. Kui sellised viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole. Enamik ainurakseid pole aga võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest. Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad. 2. Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on ühendatud selle all oleva sidekoega basaalmembraani abil

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia lülijalgsed ja liblikad (kordamine)

Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Putukate mitmekesisus

Putukate mitmekesisus KAHETIIVALISED Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised. Kärbsed, sääsed, parmud ja teised kahetiivalised kasutavad lendamiseks vaid esimest tiivapaari, tagatiivad on muutunud nuiataolisteks sumistiteks. Kahetiivalised on nobedad lendajad, kes oskavad lennata tagurpidi, küllili ja isegi selili. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste lihast ja verest. Sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, et enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taimemahla. Paljud kahetiivalised on taimele ökoloogiliseselt tähtsad tolmeldajad ja nende vastsed orgaaniliste ainete lagundajad. KILETIIVALISED Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad jne.

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Paljunemine, areng, geneetika

Munarakk ühineb polotsüüdiga ja tekib diploidne sügoot ­ pseudoviljastumine ­ kõrbesisalikel. Umbes 20 liiki kõrbesisalikke mis eksisteerivad vaid emastena. Bioloogiline tähtsus: partenogenees on levinud äärmuslikes elutingimutses, kus asustus on hõre ja vastassoo partneri kohtamine on ebatõenäoline ­ kõrbed, kõrgmäestikud. Võimaldab energia kokkuhoidu. Tagab isendite masspaljunemise ­ suvised lehetäid. Ühiselulistel putukatel võimaldab partenogenees kindlaid rollijaotusi. Mesilased, herilased, sipelgad. 2) günogenees. Toimub viljastumine, kuid sperm vaid aktiveerib munarakku ja genoomide ühinemist ei toimu. Selline paljunemisviis esineb eestis hõbekogral. Isaseid hõbekokre on eestis väga vähe ­ 5% piires. 3) Androgenees (kunstlik). Androgeneesil toimub viljastumine, kuid uue organismi geneetiline info ärineb spermilt. Androgenees esineb tubaka ja maisisortidel (viljastumisega).

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
17
doc

SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED

Viiendas peatükis käsitlen herilasi, nende kehaehitust ja eluviisi. Kuuendas peatükis on ülevaade kimalastest. Kehaehitust seekord ei vaadelnud, kuna see kordub eelmistega. Selle asemel vaatlesin, kuidas kimalasi saab eristada. 4 Selts kiletiivalised (Hymenoptera) kuuluvad loomade riiki, lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi. Kõik lendlevad putukad on kilejate tiibadega, kuid kiletiivaliste seltsi kuuluvatel putukatel on teatud tunnused. Lülijalgsete hõimkond Lülijalgsed ehk atropootide (Arthropoda) alla kuulub üle 80% tänapäeva loomaliikidest. Lülijalgsete kehaehituse iseloomulikumateks tunnusteks on kitiinist välisskelett ja lüliline kehaehitus. Lülijalgsed on jagatud 5 alamhõimkonda. Lülijalgsete suurim klass on putukate klass. 1. Trilobiidid (Trilobita) on tänaseks väljasurnud loomade klass. Nad olid merelised lülijalgsed, kellest enamik kuulusid põhjaelustiku hulka.

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Puisniitude loomastik

petronella), kuhiktigu (Euconulus fulvus), h. kedertigu (Cochlodia laminata), pisitigu (Vertigo substriata), kääbus pisitigu (V. pygmaea), tulptigu (Columella edentula), kakshammastigu (Perforatella bidentata). (Kukk, Kull 1997) Putukaid uurides uuriti nii hooldatavaid kui ka juba kasutusest väljalangenud puisniite. Mardikalistest on arvukalt leitud kärsaklasi(Curculionidae), poilasi(Chrysomelidae), põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys

Pärandkooslused
108 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bioloogia - putukad

mosaiikselt 3 lihtsilma Eristab valgust ja varju suised Asuvad suu ümber; toidu maitsmiseks, peenestamiseks ja enesekaitseks Jalgadel asuvad ogad ja küünised Abiks rohus liikumisel jalad Tagumised on suuremad ja kohastunud hüppamiseks kitiinkest Katab ja kaitseb keha kuivamise ja vigastuste eest tiivad Tugevaks muudavad võrkjalt paiknevad sooned; kasutab hüppe pikendamiseks · Hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine, lõhna-ja maitsetaju. · Suhtlevad omavahel helisignaalide abil.

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bioloogia 10. klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt.

kuuluvad bakterid. 30.Oska jagada loomarühmade vahel need tunnused/elundid: Trahheed-kitiinist torukesed, mille abil hingata -putukad ja ämblikud Hõõrel- väikestest hambakestest koosnev pind, mille abil saab toitu hankida ­limused, teod, karbid, peajalgsed Kestumine- kõva kesta maha ajamine ja seejärel uue kasvatamine ­koorikloomad (vähid) , lülijalgsed otsene areng- pidev areng- imetajad, linnud vaegmoone- munast tuleb vastne aga ei nukku, ainult putukatel täismoone- munast tuleb ussisarnane vastne => nukkumine=> täiskasvanud isend- liblikad, põrnikad pungumine- organismi kehal hakkab kasvama samasugune organism, lõpuks laseb lahti ja on uus organism valmis- hüdrad, ainuõõssed vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine- taimed (nt: maasikas) regeneratsioon- organismi omadus kaotatud kehaosa tagasi kasvatada - meretähed, vähk raamatkopsud- kitiinsetest lehekestest raamatusarnased kopsud- ämblikud

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited. Kahetiivalised on putukad, kellel on ainult 2 kilejat tiiba. Teine tiivapaar on säilinud kahe lühikese jätke ehk sumistina. Näited: Sääsed ­ sale keha, pikad jalad, harjasjad tundlad. Toituvad nektarist, mõnede liikide emased ka verest. Need on pistesääsed (Eestis umbes 30 liiki). Majasääsk ­ elab majades. Eestis veel hallasääsk (soojades maades levitab see malaariat), metsasääsk, linnusääsk. Need on kõik pistesääsed. Surusääsed verd ei ime

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited. Kahetiivalised on putukad, kellel on ainult 2 kilejat tiiba. Teine tiivapaar on säilinud kahe lühikese jätke ehk sumistina. Näited: Sääsed ­ sale keha, pikad jalad, harjasjad tundlad. Toituvad nektarist, mõnede liikide emased ka verest. Need on pistesääsed (Eestis umbes 30 liiki). Majasääsk ­ elab majades. Eestis veel hallasääsk (soojades maades levitab see malaariat), metsasääsk, linnusääsk. Need on kõik pistesääsed. Surusääsed verd ei ime

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Putukad KORDAMISKÜSIMUSED

KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad?

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia eksam

tähtsaimad on kloroplastid. 2.kohastumione organismidel. On teada, et organismide ehitus ja elutegevus vastavad neid ümbritseva keskkonna tingimustele. Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes.Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri.Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

koosseis, eriti rannaniitudel (Matsalu rahvuspark) ja ka putukate koosseis, kellest paljusid liike mujal Eestis ei kohta. 3 Putukad pärandkooslustel Sajandeid ühtemoodi majandatud pärandkooslused on eriline ja asendamatu elupaik paljudele putukaliikidele. Mõned pärandkooslusi asustavad üutukarühmad , näiteks päevaliblikad, sihktiivalised, ning mõned mardikalised, on viimastel aastakümnetel pälvinud ökoloogide ja looduskaitsebioloogide suuremat tähelepanu. Seda põhjustab niidukoosluste suhteline lihtsus ja käsitavus katselises uurimistöös ning loomulikult ka nende ainulaadsete elupaikade kiire kadumine. (Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) Emeriitpõrnikas (Osmoderma eremita L) Elab mädanenud puidus vanade puude tüveavades, eriti avatud maastikuga alleedel

Pärandkooslused
21 allalaadimist
thumbnail
31
odt

ETOLOOGIA II moodul KONSPEKT

riskikäitumises ning suremuses on olulisel määral mõjutatud meie evolutsioonilisest pärandist · Nende erinevuste algpõhjuseks on füsioloogiliste sigimisinvesteeringute ebavõrdsusest tingitud paarumisstrateegiate erinevus, mis viib sugupoolte vahelise konfliktini · Optimaalne sigimiskäitmune (mis tagab järglaste arvu ja kvaliteedi maksimeerimise suurim kohasus) on olnud ajaloo jooksul meeste ja naiste jaoks erinev · Mehed ja naised on kohastunud erinevate sigimisega seotud probleemise lahendamiseks · Seepärast pole meil vähimatki põhjust eeldada, et nende psühholoogia/loomus peaks sarnanema Tähtsus · Soolise diskrimineerimise probleemidega tegelemisel ei tohi lähtuda valest eeldusest, et mehed ja naised on oma põhiolemuselt sarnased või et kõik sooerinevused on tingitud sotsiaalsest keskkonnast · Töötavate lahendusteni jõudmise eelduseks on sooerinevuste evolutsiooniliste

Etoloogia
122 allalaadimist
thumbnail
18
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

(Kohastumine ­ genotüübi muutumine evolutsioonis vastavalt keskkonnatingimustele. Tulemusena saavutatakse suurem kohastuvus. Kohanemine ­ ontogeneetiline (areng sünnist surmani) muutumine. Elu jooksul genotüüp ei muutu. Ei too kaasa muutusi genoomis.) Tänapäeval käsitletakse nissi kui ruumi osa hulgamõõtmelises hüperruumis, mille telgedeks (dimensioonideks) on olulised ökoloogilised faktorid, milles vaadeldav liik suudab püsivalt elada ehk, millele ta on kohastunud. Liigi omadus, mitte populatsiooni! · Fundamentaalne ehk autökoloogiline niss (potentsiaalne ­ vaadeldav liik oleks suuteline elama). · Realiseerunud ehk sünökoloogiline niss (tegelik ­ ei lasta elada kõikides sobivates tingimustes, ei realiseeri oma tegelikku potentsiaali). Kuuse ja männi puidu biomassi % graafik sõltuvalt niiskusest. Potentsiaalne ja tegelik. Kuusk on tugevam

Ökoloogia
61 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Esimesena kasvab juur, seejärel võsu Esimesena maapinnal idulehed ja pung -> moodustub vars ja esimesed pärislehed Kõrrelistel jääb iduleht seemnesse, läbi mulla tungib pung Juur Tüüpiliselt on polüsümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti Ülesanded: ◦ Imab mullast vett ja mineraalaineid ◦ Kinnitab taime substraati ◦ Teostab sidet mulla mikroorganismidega ◦ Varuainete ladestumiskoht ◦ Vegetatiivse paljunemise elund ◦ Sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid Juure makroskoopiline ehitus  Kuju: niitjad, nöörjad, koonilised, käärjad, muguljad, rõigasjuured jne.  Juurte tüübid päritolu järgi: Peajuur, Lisajuur, Külgjuur  Substraadi järgi: mulla-, vee-, õhujuured  Juurestik – taime kõigi juurte kogum;  Peajuurestik, lisajuurestik, segajuurestik  Sammasjuurestik (tüüpiline kaheidulehelistele), narmasjuurestik (tüüpiline üheidulehelistele),

Ökoloogia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun