Puritanism (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triinz Õppematerjali autor

Puritanismi tekke põhjused, kelle toetusel see tekkis. Selle iseloomulikud jooned. Millised uued inimtüübid tekkisid. Parlamendi tekkimine, millised tähtsad inimesed aitasid kaasa(Wilhelm, Theresia jne.) Kolmekümneaastane sõda - kelle vahel, millal toimus ja mis põhjustel.
Põhjasõda - kuna toimus, kelle vahel ja mis põhjustel. Suur Prantsuse revolutsioon - kuna toimus, miks toimus. Konstitutsiooniline monarhia, jakobiinid, Napoleoni sõjad - mis põhjusel, kelle vahel ja kuna toimusid.

puritanism parlamendi tekkminine wilhelm theresia kolmekümneaastane sõda põhjasõda prantsuse revolutsioon konstitutsiooniline monargia jakobiinid napoleoni sõjad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Keskaeg-uusaeg

Pandi alus uuele ideoloogiale lisaks konservatismile ja liberismile tekkis sotsiaaldemokraatlik ideoloogia. Lõpus kujunevad välja imperialistlikud suurriigid nagu Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA ja Jaapan. Uusaeg lõppeb Esimese maailmasõjaga, mille tulemusel lagunevad 4 suuremat imperialistlikku suurriiki. Uusaja mõiste võeti kasutusele 15-16.sajandil itaalia humanistide poolt. Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid kes nõudsin anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest. Inglismaal levinud ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastu tahtmist enda teadmata ja osavõtuta. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähimatki elurõõmu avaldust

Ajalugu

doc

Uusaeg

· Parlamentlik monarhia · Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest · Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi o Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat · Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur

Ajalugu

docx

Uusaeg

Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. INGLISMAA 2.Puritanism kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu püssirohuvandenõu. Guy Fawkes püüdis Inglise parlamenti õhku lasta. Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid juba 1560. aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest. Ei lepitud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kirikuid iseloomustas endiselt suurejoonelisus ning tähtsal kohal olid pühakute kujud. Inglismaal ei olnud aset leidnud rahvahulkade barbaarset pildirüüstet. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi.

Ajalugu

doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

Kategoriseerimata

docx

Nimetu

Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusid

Kategoriseerimata

docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He

Ajalugu

pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu

105

doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu

Rohkem sarnaseid