50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
255 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merka.
Õppematerjali autor
valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus "Mõru ning mööduja" (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust "päeva mürgisest viljast", soovi vabaneda pseudoväärtuste, valede ja reetmiste ahelaist. Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud seoste katkemise oht. Valikkogu "Kodu-käija" (1978) võtab kokku lüürilisema poole Runneli senisest loomingust. Mahukas kogus "Punaste õhtute purpur" (1982) süveneb rusutus veelgi. Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris või armastuse poetiseerimises. Luuleraamat lõpeb tsükliga "Ilus maa", mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. 2.1 Lasteluule
sisemist kohustust nendest laulda.Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Nendest räägivadki tema esimesed luulekogud ,,Maa lapsed"(1965) ja ,,Noored autorid"(1967). Dissonantsid realiteedi ja luuletaja eluvaadete vahel suurenevad kümnendi lõpul ning toovad uut tonaalsust ta loomingusse. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus.Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal Sellest räägib ka valikkogu ,,Kodu-käija"(1978). See võtab kokku lüürilisema poole H. Runneli senisest loomingust
Sinna kuuluvad ,,Maa lapsed", ,,Laulud tüdrukuga", ,,Avalikud laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodukäija". Saatuseluule Runneli luule alates 1970ndatest, mis on skeptiline ja masendunud. Sellele on tunnuslik ,,avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb." Sinna kuuluvad: ,,Punaste õhtute purpur", ,,Kiikajon ja kaalepuu", ,,Üle Alpide", ,,Mõistatused". Märksõnad, mis iseloomustavad Runnelit: · Laululisus Runnel on üks enim viisistatud luuletajaid. Tuntumad viisid ,,Kaua sa kannatad kurbade naeru" ja ,,Maa tuleb täita lastega" · Veri On leitud, et Runnel on ,,verine poeet", kuna tema luules on palju verd ja tapmist. Samuti on veri see, mis meid ühendab eelmiste põlvedega.
õppetool, doktorant. Henn Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani. Henn käib Tartus Eesti Maaülikoolis. Looming. Hando Runnel on kirjutanud väga palju erinevaid teoseid, raamatuid ja luulekogusid. Ta on kirjutanud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Luulekogud: ,,Maa lapsed" (1965) ,,Laulud tüdrukuga" (1967) ,,Avalikud laulud" (1970) ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" ( 1972) ,,Mõru ning mööduja" ( 1976) ,,Kodu-käija" (1978) ,,Punaste õhtute purpur" (1982) ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) ,,Kiikajon ja kaalepuu" (1991) ,,Oli kevad, oli suvi" (1992) ,,Üle alpide" ( 1997) ,,Mõistatused" (2000) ,,Omad" (2002) ,,Õpetussõnad" (2003) ,,Sinamu" (2005) ,,Viru veri ei värise" (2006) ,,Armukahi" (2008) Lastele: ,,Miks ja miks" (1973) ,,Mere ääres, metsa taga" (1977) ,,Mõtelda on mõnus" (1982) ,,Taadi tütar" (1989) Proosakogu ,,Juturaamat" (1986) Esseistika ja kriitiline looming: ,,Ei hõbedat, kulda" (1984)
Teosed 9 · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982) · "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) · "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984) · "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) · "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) · "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) · "Aja lugu" (laulukava, 1988) · "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) · "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) · "Oli kevad, oli suvi" (1992)
Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000).
Keele- ja vormikasutus Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega.Tema stiil on väga lihtne. Ta ei kasuta väga palju keerulisi sõnu. Kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi. Luulekogud Esimesed luulekogud olid ,,Maa lapsed"(1964) ja ,,Laulud tüdrukuga"(1967). Uusperiood : "Avalikud laulud" (1970), "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972), "Mõru ning mööduja" (1976), "Kodu-käija" (1978), "Punaste õhtute purpur" (1982) Luulekogud Kolmas loomingujärk algas 1990. aastatel Luulekogud: · "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) · "Üle Alpide" (1997) · "Mõistatused " (2000) Luulekogu ,,Kiikajon ja kaalepuu" Põhiteema Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli võtnud. Näiteks ,,Ervin Abeli lavaloomingu
Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema rahvalaulu ja kunstluule poeetika (alg-, lõppriim, parallelism). Murranguks riimimata luulesse on kogu ,,Mõistatused" (2000).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid