Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud jääspiraale, mida küll Maal ei leidu, kuid mille kuju on Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Marsi pind Marsil on väga huvitavad pinnavormid: Olümpuse Mägi - Suurim mägi kogu päikesesüsteemis, tõustes 24 kilomeetri kõrgusele Marsi punase taeva kohale. Marineri Orud - 4000 km pikkune kanjonite süsteem, mille sügavuseks on 2-7 km. Hellas Planitia - Löögikraater lõuna poolkeral, sügavuseks 6 km ning diameeter umbes 2000 km. Suur osa Marsi pinnas on täis kraatreid, kuid leidub ka orge, mägesid, tasandikke ning kõrgendikke. Marsi sisemus ja Marsil leiduv vesi Tõenäoliselt on Marsil tihke rauast ning väävlist koosnev südamik, raadiuseks 1700 km, kivine sisekiht ning õhuke koor, paksus varjeerub lõuna poolkera 80 kilomeetrist põhja poolkera 35 kilomeetrini.
siis Marss, asudes Päikese poolt vaadatuna Maast väljaspool (esimene välisplaneet!), on vaatluste ajal hästi valgustatud. Marssi ongi kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb seda harva ette vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant (Marsi keskmine sünoodiline periood on 780 päeva). Kaugus vastasseisus võib erineda ligi kaks korda, sõltuvalt vastasseisu ajast (Maa asendist orbiidil). "Suurteks" nimetatakse Marsi vastasseise, kus see kaugus on alla 60 miljoni kilomeetrit. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 23 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel
ÜLDISED FAKTID Marss maa suhtes Marsi ja Maa vaheline kaugus muutub 400 miljonist kuni 55 miljoni kilomeetrini. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud - hetk, mis Päike, Maa ja Marss asuvad umbkaudu ühel sirgel - ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, alla 60 miljoni kilomeetrikaugusele. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Marsi sarnasused Maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu
Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva
Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud mitte ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Sel ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Kõige suurem kaugus Maast võib ulatuda 400 miljoni kilomeetrini Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete. Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal – 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva
Iga kahe põlvkonna tagant on Euroopa avastanud uusi maid. Nüüd on võetud sihikule Marss. Mööduval aastal tuli nii sellel tegutsevalt kahelt kulgurilt kui ka selle ümber tiirutavatelt satelliitidelt ohtralt infot, mida annab aastaid töödelda. Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
