Punane kärbseseen

bilan, dima

Punane kärbseseen (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes külvab seeni?
Kes külvab seeni?
Mis puutub siia Soma?

Lõik failist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dima bilan Õppematerjali autor

No kes siis punast kärbseseent ei teaks. Tema kujutist kohtab kõige
ootamatumal pudipadil – laste põllekestel, köögirätikutel, sentimentaalsetel
postkaartidel ja kus kõik veel. Seenest on mõeldud ja temaga
katsetadud sadu aastaid ja ta on olnud hinnatud lõõgastusvahen, abiline väeotsinguil
ja ka ettearvamatu mõjuga ahvatlus teadmatule katsetajale. Enamik katsetajaid on
kobajad – pole sidusat traditsiooni, teejuhti ega selgeid juhiseid, kuigi internetis võib
sel teemal koguda terve entsüklopeediatäie juttu korjamisest, doosidest,
ettevalmistustest, reisikirjeldustest ja nii edasi. Maagilisreligioosne ja läänelik kujutlus
ei saagi kohtuda. Kumba valida ja mida taotleda, jääb igaühe eraasjaks.
Referaadi esimeses peatükis vaatlen seeni üldiselt ja siis järgmises peatükis
lähemalt punast kärbseseent. Kolmandas peatükis punase kärbseseene esinemist
erinevates animistlik-šamanistlikes kultuurides ja lõpuks Eestis kärbseseenest
„teadvate“ inimeste arvamust temast.

amanita muscariapunane kärbseseenkärbseseenkübarjalgrõngastuppeosedmuskariinleviala

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias

.................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis)..............................................................................5 1.1.1 Rõngata Kärbseseen..................................................................................................5 1.1.2 Kahevärviline kärbseseen.........................................................................................5 1.1.3 Oranz kärbseseen......................................................................................................6 1.1.4 Lepa kärbseseen.......................................................................................................

Bioloogia

doc

Kärbseseened

Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 MÜRKSEENED......................................................................................................................... 6 KÄRBSESEENED......................................................................................................................8 Punane kärbseseen.................................................................................................................. 8 Valge kärbseseen.................................................................................................................... 9 Roheline kärbseseen................................................................................................................9 Teised kärbseseened ....................................................................................

Bioloogia

docx

Nimetu

Rakvere Eragümnaasium XII klass Aleksander Pihlak MÜRGISEENED EESTIS Referaat Juhendaja: Malle lepp Rakvere 2012 SISUKORD 2 SURMAVALT MÜRGISED SEENED Valge kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis küllaltki sage seen augustist oktoobrini. Kõige rohkem aetakse valget kärbseseent segi sampinjonidega. Sampinjone eristab valgest kärbseseenest eoslehekeste värvus. Valge kärbseseen on üleni valge sealhulgas eoslehed, kuid sampinjonide eoslehtede värvus varieerub heleroosast kuni tume-punapruunideni.

Kategoriseerimata

doc

Kärbseseened

Jõhvi Gümnaasium Kärbseseened Referaat Koostaja: Reelika Lõhmus 11B Juhendaja: Tiina Gaskov Savala 2009 Sisukord: Kärbseseened ja nende ohtlikkus.............................................................................lk 3 Roheline kärbseseen................................................................................................lk 4 Valge kärbseseen.....................................................................................................lk 4 Punane kärbseseen..................................................................................................lk 4 Roosa kärbseseen....................................................................................................lk 5 Lisad.........................................................................................................................lk 6

Bioloogia

odt

Referaat Kukeseenest ja kärbseseenest

Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 212 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 13 cm paks ja 47 cm pikk. Eosed on erekollased, ellipsoidsed, mõõtmetega 8,5×5 m. Toores seen on kibeda maitse ja erilise lõhnaga, mis teeb sellest väga ussikindla seene: ussitanud kukeseeni kohtab üliharva. Oletatavasti sisaldub kukeseenes tugeva toimega putukamürki, mis on inimesele ohutu. Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Piksevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt.

Bioloogia

doc

Mükoloogia eksam

omaduste parandamiseks. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite. Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Kõrreliste parasiidi tungaltera abil toodetakse alkaloide, mida kasutatakse nt. migreeni ja Parkinsoni tõve ravil. Seenemürgitused: Seenemürgistusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvab nt. valge kärbseseen, mida aetakse segamini sampinjoniga. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Aflatoksiinid: Väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge temperatuur, niiskus) toodavad näiteks hallitusseened. Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B1. Kollane kerahallik. Ohratoksiinid:

Bioloogia

doc

Seened

2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a. peiteoslaga seened (jahukastelaadsed, eurootsialaadsed, sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b. Tungalseened - sulgeoslaga seened (helekottseenelaadsed (nt. tungaltera, punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed) c. Kamberseened (lehtereosla stroomas) (Mustlaikpõletikulaadsed). d. Ketasseened lehtereoslaga seened (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, Hirvepähklilaadsed, enamus samblikke) Teisseened seened, kellel pole leitud sugulist paljunemist, kes paljunevad ainult sugutult, lülieostega. Seeneniitide ehituse põhjal saab määrata nende hõimkonna, vahel ka seltsi, Täpsem

Botaanika