Punane kärbseseen (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes külvab seeni ?
  • Kes külvab seeni ?
  • Mis puutub siia Soma ?
 
Säutsu twitteris
PUNANE KÄRBSESEEN REFERAAT 2
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3 1. SEENERIIK 4 1.1. Seentest üldiselt 4 1.2. Kes külvab seeni? 5 2. PUNANE KÄRBSESEEN 8 2.1. Nimetus erinevates keeltes 8 2.2. Punase kärbseseene ehitus 8 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes 9 2.4. Leviala 10 3. PUNANE KÄRBSESEEN ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 11 3.1. Tarvitamisjuhud 11 3.1.1. Sakraalsed ja sellelähedased toimingud 11 3.1.2. Eepiliste jms lugude ettekandmine 12 3.1.3. Töö ja füüsilised pingutused 12 3.1.4. Nautejuhud 13 3.2. Toimet oluliselt mõjutavad tegurid 14 3.2.1. Viljakeha arengufaas 14 3.2.2. Tarvitaja eelhäälestus 14 3.3. Manustamine 15 4. PUNANE KÄRBSESEEN EESTI KULTUURIS 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19
LISAD Lisa 1 20 Lisa 2 21 Lisa 3 22 Lisa 4 23 3
SISSEJUHATUS
No kes siis punast kärbseseent ei teaks. Tema kujutist kohtab kõige ootamatumal pudipadil ­ laste põllekestel, köögirätikutel, sentimentaalsetel postkaartidel (vaata Lisa 1) ja kus kõik veel. Seenest on mõeldud ja temaga katsetadud sadu aastaid ja ta on olnud hinnatud lõõgastusvahen, abiline väeotsinguil ja ka ettearvamatu mõjuga ahvatlus teadmatule katsetajale. Enamik katsetajaid on kobajad ­ pole sidusat traditsiooni, teejuhti ega selgeid juhiseid, kuigi internetis võib sel teemal koguda terve entsüklopeediatäie juttu korjamisest, doosidest, ettevalmistustest, reisikirjeldustest ja nii edasi. Maagilisreligioosne ja läänelik kujutlus ei saagi kohtuda. Kumba valida ja mida taotleda, jääb igaühe eraasjaks. Referaadi esimeses peatükis vaatlen seeni üldiselt ja siis järgmises peatükis lähemalt punast kärbseseent. Kolmandas peatükis punase kärbseseene esinemist erinevates animistlik-samanistlikes kultuurides ja lõpuks Eestis kärbseseenest ,,teadvate" inimeste arvamust temast. 4
1 SEENERIIK
1.1. Seentest üldiselt
Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid, st. nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks . Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis , mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja seltsiga, millest üks on kübarseente selts, kuhu kuulub ka Amanita muscaria ehk punane kärbseseen (vaata Lisa 2). Maailmas on praegu teada ca 100 000 seeneliiki, Eestis ca 3800, kuid nende oletatav arv on mitu korda suurem. Kuid botaanikas ammu püstitatud kaanonite kohaselt ei ole seened, mida me metsas korjame, hoopiski mitte seened, vaid ainult nende eostekandjad ehk viljakehad .Teiste sõnadega, maa sees elavate taimede omapärased moodustised paljunemiseks. Need taimed saadavad maapinnale oma paljunemisorganid , mis siin inimeste saagiks langevad. Niisugusest saatusest pääsenud viljakeha valmib kiiresti, külvab oma eosed (vaata Lisa 3) laiali ja siis hävib. Taim ise ehk, nagu botaanikud teda nimetavad, seeneniidistik (1 grammis mullas võiks leida ca 250 meetrit seeneniite) elutseb maa sees, et järgmine aasta külluslikul seeneajal jälle oma viljakehi päevavalgele saata. Mugavalt ja kindlalt tunneb seeneniidistik end mullasängis, mis kaitseb teda igast küljest. Peenike , kidur, hallikasvalge niidistik näib esmapilgul üsna igerikuna. Tema nõrkus aga on oi kui petlik ! Kõdunevatest taimejäänustest toituv seeneniidistik on paljukski võimeline. Paljude kuude vältel tukuvad tema rägastikud, kõikide meie metsade pinnast tihedalt läbi põimides. Kõrgemate ehk kübarseente mitmesuguste liikide ja teisendite niidistikku võib leida kõikjalt. Ja kui tuleb õige aeg, saadavad nad lahkelt maapinnale oma viljakehad, mille hulgas juba ainult söögiseeni on üle 5 miljoni tonni! 5
1.2. Kes külvab seeni?
Rahvusvaheliselt on levinud veendumus (tuntud ka Eestis), et seente järsk ilmumine ja sama kiire kadumine on seotud maa niiskusega. Juba emapiimaga on vist igaüks omandanud teadmise, et vihm paneb seened kasvama. Lisaks tunneb rahvusvaheline mütoloogia muidki seente tekkelugusid. Nagu ütleb St. Porphyrius: "Seeni nimetatakse jumalate viljaks, sest nad ei arene seemnetest nagu teised taimed." Eesti materjalis assotsieeruvad seened kummalisel kombel peamiselt meteoroloogilise sfääriga, eelkõige kõu/välk ja mitte vihm. Kuna vihmaga kaasneb sageli müristamine, ei näigi selles esmapilgul midagi erilist olevat, kui rahvatraditsioonis seente kasvu ka kõue või välguga seostatakse . Kui jälgime aga tähelepanelikult sellekohaseid folklooritekste, siis märkame, et assotsiatsioonid seente ja kõue vahel on tegelikult iseseisvad, lausa intiimsed. Nii intiimsed, et vihm nende kahe kõrvale tavaliselt ei mahugi, näiteks: Kui kuiva välku lööb, siis külvatakse seene seemet alla. Niisiis on seente tekkimiseks vajalik kõu/välk ja mitte vihm. Üllatusega avastame, et vastav seos on tegelikult universaalne. Nii uskusid kreeklased seeni, eriti trühvleid, müristamisest ja/või välgust tekkinud olevat. Kujutelm müristamisest tekkivatest seentest ulatub läbi aegade tänaseni. Hindu traditsioonis - nagu annab tunnistust ,,Rig Veda " - oli kõuejumal Pardzhanja, Soma isa. Soma-rituaalides kasutatud hümnides kirjeldati Somat kui rajuilma last või rajupilve. Mis puutub siia Soma? Etnomükoloogia rajajaks tituleeritav R. G. Wasson on üksikasjalikult uurinud olemasolevaid allikaid Soma identifitseerimiseks ja jõudnud järeldusele, et tegemist on punase kärbseseenega. Järeldus on leidnud tunnustamist ka laiemates teadusringkondades. Guatemaala ja Lõuna- Mehhiko mägismaa rahvatraditsioonis on täheldatud sisulisi seoseid punase kärbseseene ja piksenoole vahel. Tänapäevalgi tähistatakse punast kärbseseent nimetusega, mis tähendab piksenoolt ( quiche keeles esinev idioom kaqulja - välk, piksenool). Kärbseseen esineb kosmogoonilises tsuktsi müüdis, milles välku kujutatakse ühekäelise ja ühejalgse mehena (nagu ka personifitseeritud kärbseseent). Välk 6
lohistab oma õde, kes on samuti ainult poole kehaga, jalgapidi enda järel. Õde on kärbseseenest purjus. Müra, mida
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Punane kärbseseen #1 Punane kärbseseen #2 Punane kärbseseen #3 Punane kärbseseen #4 Punane kärbseseen #5 Punane kärbseseen #6 Punane kärbseseen #7 Punane kärbseseen #8 Punane kärbseseen #9 Punane kärbseseen #10 Punane kärbseseen #11 Punane kärbseseen #12 Punane kärbseseen #13 Punane kärbseseen #14 Punane kärbseseen #15 Punane kärbseseen #16 Punane kärbseseen #17 Punane kärbseseen #18 Punane kärbseseen #19 Punane kärbseseen #20 Punane kärbseseen #21 Punane kärbseseen #22 Punane kärbseseen #23
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reelika ananda Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

No kes siis punast kärbseseent ei teaks. Tema kujutist kohtab kõige
ootamatumal pudipadil – laste põllekestel, köögirätikutel, sentimentaalsetel
postkaartidel ja kus kõik veel. Seenest on mõeldud ja temaga
katsetadud sadu aastaid ja ta on olnud hinnatud lõõgastusvahen, abiline väeotsinguil
ja ka ettearvamatu mõjuga ahvatlus teadmatule katsetajale. Enamik katsetajaid on
kobajad – pole sidusat traditsiooni, teejuhti ega selgeid juhiseid, kuigi internetis võib
sel teemal koguda terve entsüklopeediatäie juttu korjamisest, doosidest,
ettevalmistustest, reisikirjeldustest ja nii edasi. Maagilisreligioosne ja läänelik kujutlus
ei saagi kohtuda. Kumba valida ja mida taotleda, jääb igaühe eraasjaks.
Referaadi esimeses peatükis vaatlen seeni üldiselt ja siis järgmises peatükis
lähemalt punast kärbseseent. Kolmandas peatükis punase kärbseseene esinemist
erinevates animistlik-šamanistlikes kultuurides ja lõpuks Eestis kärbseseenest
„teadvate“ inimeste arvamust temast.

amanita muscariapunane kärbseseenkärbseseenkübarjalgrõngastuppeosedmuskariinleviala

Mõisted

Sisukord

  • PUNANE KÄRBSESEEN
  • REFERAAT
  • SISUKORD
  • SISSEJUHATUS
  • SEENERIIK
  • Seentest üldiselt
  • Kes külvab seeni?
  • PUNANE KÄRBSESEEN
  • Nimetus erinevates keeltes
  • Punase kärbseseene ehitus
  • Kübar
  • Eoselehekesed
  • Rõngas
  • Seeneliha
  • Eosed
  • Aktiivsed ained punases kärbseseenes
  • Leviala
  • PUNANE KÄRBSESEEN
  • ANIMISTLIK-ŠAMANISTLIKES KULTUURIDES
  • Tarvitamisjuhud
  • Sakraalsed ja sellelähedased toimingud
  • Eepiliste jms lugude ettekandmine
  • Töö ja füüsilised pingutused
  • Nautejuhud
  • Toimet oluliselt mõjutavad tegurid
  • Viljakeha arengufaas
  • Tarvitaja eelhäälestus
  • Manustamine
  • PUNANE KÄRBSESEEN EESTI KULTUURIS
  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • HORISONT nr. 2 - 1989 / Margareete Otter „Ühe teadussuuna sünnist 120 aasta eest“
  • / Maret Saar „Punane kärbseseen animistlik-šamanistlikes kultuurides“
  • LOOMING 2002 / Lauri Sommer „Kärbseseene käekäigust“
  • LOOMING 2001 / Peeter Laurits „Amanita Muscaria“
  • Muskariin

Teemad

  • SEENERIIK
  • Seentest üldiselt
  • Amanita muscaria
  • Kes külvab seeni?
  • Kui kuiva välku lööb, siis külvatakse
  • seene seemet alla
  • kaqulja
  • pilvepalaks
  • whatitiri
  • Tutae
  • tutae whatitiri
  • hedur
  • henda
  • ner sha
  • PUNANE KÄRBSESEEN
  • Nimetus erinevates keeltes
  • Punase kärbseseene ehitus
  • Aktiivsed ained punases kärbseseenes
  • ibotenic acid
  • ibotenic acid
  • muscazone, muscardine
  • tropane, bufotenine
  • Leviala
  • PUNANE KÄRBSESEEN
  • Tarvitamisjuhud
  • Sakraalsed ja sellelähedased toimingud
  • Eepiliste jms lugude ettekandmine
  • Töö ja füüsilised pingutused
  • Nautejuhud
  • Toimet oluliselt mõjutavad tegurid
  • Viljakeha arengufaas
  • Tarvitaja eelhäälestus
  • Manustamine
  • PUNANE KÄRBSESEEN EESTI KULTUURIS
  • eosed mikroskoobi all

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1
doc
Punane kärbseseen
7
doc
Kärbseseened
15
doc
Kärbseseened
7
doc
Punane värv
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
28
docx
UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid
15
doc
Kärbseseente-Amanita- levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias
4
rtf
Referaat seente kohta





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !