Pumba tööparameetrid (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

65

doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1

Abimehanismid

53

doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

edasi-tagas) 4. Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) 5. Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). 6. Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline ). 7. Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : 1. Dünaamilise rõhu pumbad : pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- , propellerpumbad . 2. Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad;

Abimehanismid

82

ppt

LAEVA ABIMEHHANISMID

liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline) • Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : Dünaamilise rõhu pumbad : Pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- propellerpumbad . Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad, pöörleva tööorganiga rootorpumbad

Laevandus

23

pdf

Keemiatehnika osaeksami konspekt

Diferentsiaalne e mikroskoopiline ehk rakubilanss (shell balance) koostatakse diferentsiaalse ruumiosa või ajahetke jaoks, lahendiks on olekumuutujate jaotus või ’’profiil’’ ruumis või ruumis ja ajas. • Näitab, mis toimub antud ajahetkel või ruumi punktis. Kulu! 𝑑𝑚𝐶𝑉 =∑ 𝑚̇𝑗 − ∑ 𝑚̇𝑗 𝑑𝑡 𝑠𝑖𝑠𝑠𝑒 𝑣ä𝑙𝑗𝑎 Mittestatsionaarne e dünaamiline bilanss, milles parameetrid sõltuvad ajast. 𝑋, 𝑇, 𝑃 = 𝑓(𝑡) Bilanss: 𝜕 ∫ 𝜌𝑑𝑉 = ∑ (∫𝐴 𝑢 ∙ 𝜌 ∙ 𝑑𝐴) − ∑ (∫𝐴 𝑢 ∙ 𝜌 ∙ 𝑑𝐴) 𝜕𝑡 𝑉 𝑠𝑖𝑠𝑠𝑒 𝑣ä𝑙𝑗𝑎 𝜕𝑚𝐶𝑉 =∑ 𝑚̇ − ∑ 𝑚̇

Keemiatehnika

36

docx

Gaaside ja vedelike voolamine eksam

 perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni.  Pidev protsess- protsess toimub pidevrežiimis, kui lähtematerjal ei ammendu või seda lisandub pidevalt ja samaaegselt toimub produkti tasakaalustatud väljundvool.  Statsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid ei muutu ajas  Mittestatsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid muutuvad ajas.  Akumulatsioon- Akumulatsioon on veehulga muutumine arvutusperioodil (veebilansi valemis)  Kokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus muutub rõhu ja temperatuuri muutumisel oluliselt.  Mittekokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus ei muutu või muutub vähe

Gaaside ja vedelike voolamine

24

doc

Kolbpumpade ehitus

- ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7. Silindrite arvu järgi: - ühesilindrilised, - kahesilindrilised, - jne. 8. Silindri telje asetuse järgi: - vertikaalpumbad, - horisontaalpumbad, - kaldpumbad. 9. Kolvi konstruktsiooni järgi: - ketaskolbpumbad, - mändkolbpumbad (plunzerkolbpumbad). 10. Tegevuskordsuse järgi (mitu protsessi toimub pumba ühe käiguga ): - üksiktoimekolbpump ( e. lihttoimega kolbpumbad ), - kaksiktoimekolbpum (e. duplekspump) - mitmesilindrilised kolbpumbad ( kahe-, kolme-, neljakordse tegevusega pumbad). - diferentsiaalpumbad , 3 Üksiktoime- e. lihttoimega ( ka simplekspump) kolbpumbad. Üksiktoimekolbpumbad võivad olla nii ketaskolviga pumbad kui ka varbkolbpumbad. Mõlemad pumbad töötavad ühtemoodi , kuid varbkolbpump on mehaaniliselt tugevam . Seepärast kasutatakse

Merendus

21

docx

Veekaitse eksami konspekt

Pumpla on komplekt Pumpade liigitus: 1. pumbatava vedeliku järgi ­ vesi, õli, hape, reovesi jne. Kõik need pumbad on erinevad ja mõeldud just sellise vedeliku pumpamiseks. Reovee pumapmisel on oluline reovee olukord ­ kas on prahine või pumbatakse juba puhastusjaama läbinud vett 2. energiaallika järgi ­ elekter, aur, tuul, käsitsi (ratas v kang) jne. Enamlevinud on elektrimootor Liigitatakse ka kasutusala, tööpõhimõtte ja ehituse järgi. Pumba tööparameetrid Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: · Jõudlus (vooluhulk), Q ­ kui palju vett tahetakse ajas liigutada · Tõstekõrgus (surve), H m ­ kui kõrgele peab vesi jõudma · Võimsus, P kW ­ osa energiat läheb kaduma ja energiaallikas peab olema võimsam · Kasutegur ­ pumba efektiivust näitav tegur · Kavitatsioonivaru, AH m ­ max lubatav vaakum · Tööorgani liikumissagedus, n (pöörlemis- või käigusagedus p/min või käiku minutis)

Veekaitse

91

doc

Eksami konspekt

Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas- ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum- bad. Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur. Pump ühendatakse otse mootoriga ning võtab vähe ruumi. Töövedelikuks on masinate puhul kas diisel- või industriaalõli.  Pumba põhiparameeetrid: jõudlus Q; arendatav surve p, võimsus N Q = silindri töömaht x pöörete arv = V*n; Kus V - mootori töömaht, n ­ pöörete arv Pumba ja mootori pöörete suhe e. hüdroajami ülekandearv on pöördvõrdeline nende töömahtudega. Hüdromootori poolt arendatav pöördemoment (Nm) valemiga: 1000 pVs M = = 159 pV ; p - hüdromootoris olev surve, Mpa, V ­ töömaht liitrites 2

Ehitusmasinad

Meedia

Kommentaarid (3)