Pulma kombed (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

doc

EESTI PULMA TRADITSIOONID

.................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................

Perekonnaõpetus

10

doc

Eesti pulmakombed

Peale kosjasid lasusid mõrsjal mõningad kohustused, mis tuli täita enne pulmapidu. Tähtsaimaks pruudi ettevõtmiseks oli veimevaka valmistamine, mille tegemisel aitasid teda sageli ka teised külatüdrukud ja sugulased. Samuti on teada ka, et varasemalt käidi külas veimi viinutamas. See tähendab seda, et pruut käis kosjaviina või tubakat jagamas ning vastutasuks anti talle kindaid, sokke, vööpaelu ja kõike muud vajalikku. Lisaks veimevaka valmistamisele oli ka oluline pulma kutsumise traditsioon. Nimelt käidi pulma kutsumas kolm korda, ühekordsel kutsumisel ei tehtud pulmadest väljagi, ning pruudi ja peiu külalised kutsuti eraldi. Ja nagu ka kõik eelnevad ettevõtmised, käis ka pulma kutsumine koos viinaga. 2 Pulmad Pulmade aeg ja kestus Kõige enam toimus pulmapidusid hilissügisel ja talvel, kuni veebruarini. Põhjus on küllaltki lihtne: sel ajal olid talud kõige jõukamad ning samuti polnud suuremaid talutöid ees ootamas, mis

Perekonnaõpetus

11

doc

Eesti pulmatraditsioonid

Peale kosjasid lasusid mõrsjal mõningad kohustused, mis tuli täita enne pulmapidu. Tähtsaimaks pruudi ettevõtmiseks oli veimevaka valmistamine, mille tegemisel aitasid teda sageli ka teised külatüdrukud ja sugulased. Samuti on teada ka, et varasemalt käidi külas veimi viinutamas. See tähendab seda, et pruut käis kosjaviina või tubakat jagamas ning vastutasuks anti talle kindaid, sokke, vööpaelu ja kõike muud vajalikku. Lisaks veimevaka valmistamisele oli ka oluline pulma kutsumise traditsioon. Nimelt käidi pulma kutsumas kolm korda, ühekordsel kutsumisel ei tehtud pulmadest väljagi, ning pruudi ja peiu külalised kutsuti eraldi. Ja nagu ka kõik eelnevad ettevõtmised, käis ka pulma kutsumine koos viinaga. 3 URL http://pulmad.pokerinfo24.com/index.php/home/kosjad 5 2. PULMAD Pulmade aeg ja kestus Kõige enam toimus pulmapidusid hilissügisel ja talvel, kuni veebruarini. Põhjus on küllaltki

Perekonnaõpetus

5

docx

Eesti pulm ennemuiste

Eesti pulm ennemuiste Eesti pulm ennemuiste Me ei saa iial teadma, mis ajendas ennemuiste eestlasi abielluma. Oli see armastus? Või vajadus oma sugu jätkata? Kuid pulmi peeti ja nende jaoks olid välja kujunenud oma kindlad etapid ja traditsioonid, mida hoolega läbiti. Kui noored said täiskasvanuks ­ seda aega on raske määratleda, seostub üldiselt leeriskäimisega ­ muutus vastassugupoolega suhtlemine keerulisemaks. Ei tohtinud enam poiss tüdrukuga ega tüdruk poisiga tänava peal suhelda või ühiselt kuhugi kõndida

Ajalugu

14

docx

Pulmatraditsioonid erinevates riikides

Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi. Pulm oli inimese elu kõige olulisem sündmus, mis tähistas ühest sotsiaalsest rollist teise minekut, eelkõige naise jaoks. Elu kestvus ja järjepidevus olid tagatud vaid pere ja talu heaoluga, mis oli kõige alus. Pulm oli suurim pidu kogu omaaegses külaühiskonnas ja seda tuli tähistada võimalikult suurejooneliselt. Pulma tulid nii kaks 7 suguvõsa kui külarahvas. Pidu võis kesta kuni nädala. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 3.3. Pärast pulmi Järgmisel pühapäeval või nädal peale pulmi peeti järelpulmi, kuhu tulid kokku lähedasemad sugulased ja need, kes mingil põhjusel õigel ajal tulla ei saanud. Pulm oli pruudi ja peigmehe kõige tähtsam elusündmus. Sellega algas uus põli. Tollal

Inimese õpetus

3

pdf

Pulmakombed meil ja mujal

Pulmakombed meil ja mujal Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga eri riikides ja maailma osades suuresti. Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus. Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, mida peeti pidulikult ja toretsevalt

Perekonnaõpetus

4

docx

Eesti pulma kombed

elas. Kosjade õnnestumiseks olnud soodne udune ilm. Saanile riputati kuljused ja kellad külge, sest kosjasõitu pidi kaugele kuulda olema. Pärast kosjade vastuvõtmist pakuti süüa. Kosilastele anti leiba, liha ja piima, kindlasti ka keedetud kanamune. Setumaal on kohati pandud kosilase ette võikauss. Peigmehel tuli see hõberaha täis torgata. Kui ta seda ei suutnud, peeti teda liiga vaeseks ja kosjakaup jäi katki. Pärast kosja ja enne pulma (pulmadeks valmistumine) Millal kosjadele pulmad järgnesid, sõltus paljudest asjaoludest. Mingit kindlat aega selleks ei olnud. Lühim kosjade ja pulmade vaheline aeg sai olla kolm nädalat. Tegelikus elus toimusid aga pulmad laulatusest enamasti lahus. Kosjas käidi sageli sügisel, pulmi peeti aga talve. Ainuke aeg, millal kirik pulmade pidamist keelas, oli paastuaeg vastlapäevast lihavõtteni. Eesti rahvakunstis on märkimisväärne koht vastavalt omaaegsetele tavadele pulmadeks

Eesti rahvakultuur

13

pptx

ERINEVATE MAADE PULMAKOMBED

· Peamiselt mitte-eestlaste seas on levinud komme kinnitada pulmade puhul mõne silla käsipuu või muu võre külge tabalukk, mis sümboliseeriks abielusideme tugevust; sellisele lukule võidakse graveerida pruudi ja peigmehe nimed, abielu sõlmimise kuupäev ja muud sümboolikat. ·Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt pruudipärg ja mitmesugused osavusproovid). · Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. · Pruuti saadavad pruutneitsid, peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. · Pulmakomben a pidi pruut oskama atra hoida. Pulmad "Kalevipoja" kolhoosis Põlva rajoonis 1968. · Pulmaauto Tartus nn õnnepalee ees, september 2012.  Läti pulmakombed · Tänapäevane Läti pulm on olemuselt üsna sarnane eesti pulmale.

Ühiskond

Meedia

Kommentaarid (2)