100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kadi-Ly Pindma
Õppematerjali autor
Ene Laane Väimela 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees........................................................................................................................4 1.2 Transpiratsioon..................................................................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe............................................................................
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed
Tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad: metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, jne. 2. Metsa ja puistu mõiste Puistu - puude ja muude puittaimede kogum, mis kasvab ühesuguste kasvutingimustega maa-ala. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Mets - ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. 3. Puistu koostisosad Kõige kõrgema, ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim. puurindeks, mis omakorda võib koosneda 1-3 rindest. Kõige ülemist, kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I rindeks e
juhib neid edasi. Varrelt peajuureks ülemineku kohta nimetatakse juurekaelaks. Hästi märgatav noortel taimedel kus jämedam vars läheb üle peeneks juureks. Teoreetiliselt võib juur kasvada piiramatult, sest juure tipus teisi organeid ei moodustu. Kuid praktiliselt lõpeb juure kasv intensiivse hargnemise tõttu. Mitmeaastaste taimede juured kasvavd periooditi. (nt kevadel ja hilissuvel ja sügisel) Juure primaarne ehitus: *Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena. Epibleemile järgneb juure tsentri suunas esikoor. Selleks ajaks kui epibleemi rakud surevad ja hävivad jõuavad esikoore kõige välimise rakkude kihi rakuseinad korgistuda. Nõnda tekibki juure ümber sekundaarsest kattekoest kate nn eksoderm. Koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab rai
Juur Juure ülesanded ja tekkeviisid. Juure põhiülesanneteks on taime kinnitamine pinnasesse, sealt vee ja vees lahustunud ainete sissevõtmine ja edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse. Juured tekkivad põhiliselt seemne idujuurest – selle pikenemisel ja hargnemisel, aga võivad tekkida mõnel liigil ka varrest ja isegi lehtedest. Juuri, mis pole arenenud idujuurest, nimetatakse lisajuurteks. Lisajuurte tekkimise võimel põhineb näiteks puittaimede paljundamine okste mahapainutamise teel ja varrepistikutega. Juure vöötmed: juurekübar, pikenemisvööde, imamisvööde, külgjuurte vööde. Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus. Juurestiku sügavuses on ka olulised liigilised erinevused. Näiteks kuusele ja
toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID · eelpuhkus-kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletamine,puitumine ja korgistumine. Eelpuhkuse ajal võivad puittaimede pungad puhkeda. · sügavpuhkus sundpuhkus- FENOFAASID · vegetatiivsed ja generatiivsed fenofaasid- vegetatiivsed fenofaasid on seotud taimede toitumise ja kasvamisega(pungade puhkemine,võrsete kasvamine, võrsete valmimine- puitumine)generatiivsed fenofaasid on seotud generatiivsete organite (õis, vili)tekke ja arenguga. Toimub kas 1 või 2 korda kasvuperioodi vältel(õiealgete tekkimine ja õiepungade puhkemine ja õite arenemine, viljade arenemine ja seemnete valmimine).
moodustama uusi kambiumi rakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired ühendavad niine puiduga, millest toitained liiguvad lehtedest või okastest allapoole. Teisejärgulised säsikiired ei ulati säsini. Säsikiired koosnevad parenhüümrakkudest. Ülesanne juhtida toitained ja vesi säsisse ja need seal säilitada. Lülipuidu tekkmisel säsikiired ummistuvad ja surevad. Pikki säsikiirt raiudes puit lõheneb paremini, sammuti ka aurustub. Puidu mikroskoopiline ehitus: trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm, sooned, säiskiired, vaigukäigud. Trahheiidid toidu ja vee juhtimiseks, annavad ka mehhaanilise tugevuse. Piklikud otstest teritunud, üksteisega ühendatud. Moodusutavad 95% okaspuidu massist. Kevad ja sügispuidutrahheiidid. Tüve keskel lühemad, tüve allosas lühemad. Kevadpuidutrahheiidid õhukeseseinalised ja suure siseruumiga (tõusva voolu juhtimiseks). Sügispuidu trahheiidid paksuseinalised ja väikse siseruumiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid