50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 40 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tarc
Õppematerjali autor
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud..............
Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis tempera
Ravimtaimede kontrolltöö konspekt 2011 Droog kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane ravimtaim Eestis, rögala
Haigustekitaja taimel on näha lehtede alaküljel oranzide laigukestena.. Kukerpuu juuri on kasutatud sapihaiguste raviks(berberiin) soodustab sapivoolust, aitab sapiteede põletike ja sapikivide vastu. Juuri õige aeg kaevata oktoobris pärast marjade valmimist või maikuus enne lehtede puhkemist. (juuri ei tohi pesta, kuna berbetiin lahustub vees kergesti)(ravim on kagne toimega) Kukerpuu lehtedest on valmsitatud salatit lihatoitude kõrvale (pärast õitsemist lehed enam toiduks ei kõlba) Pärast õitsemist on lehed sama head ravimdi kui juur. Marjadest on valmistatud komme, moose, mahlu Mahl- 1 liiter vee kohta 1 liiter marju, keeta 20 min, seejärel lasta kaanega kinni panduna seista veel pool tundi, kurnata ja soovi korral lisada litiri kohta 1 teelusikatäis suhkrut. Aedades kasvav kõige tavalisem kukerpuu (Thunbergi kukerpuu ei kõlba toitude tegemiseks(lehed on mürgised)(3cm lehed värvuvad sügisel sügavpunaseks). 9) Kuslapuu (Lonicera)
Mürgine või kasulik? Nii nagu puudub selge piir ravimi ja mürgi vahel, pole seda kerge tõmmata ka ravim- ja mürktaimede vahele. Küsimus on alati koguses ja selles, kuidas neid kasutada. Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu.
olema suures ulatuses mürgised. Kui taim on üheaastane ja üks kord viljuv ei pruugi olla mürgine ja võib elada sümboosis nt seaga. Nt köömen, ohverab mõned isendid seale söögiks aga siga künnab maad ja köömen saab jälle hästi kasvada. Nt orashein võib olla sümbioosis uruhiirtega. Kõrrelised orashein, väga suhkru rikas . Päris roosuhkurt teha ei saa. Jahvatatult võib seda süüa. Tuleb kuivatada enne jahvatamist. Pilliroog jämedamadrisoomid,neid võik ka toiduks kasutada,minig mal maitse juures, ei istu söömiseks). Samad ka kõrkjad, egiptuses söödi ka lõikheina. Kõõlusleht- ka söödav. Luigelil natukene mürgin aga käib kah Hundinui mõni vastik, mõni aga täitsa ok ja söödav. Soomõhk välja võttes mürgine aga kuvatatult söödav. Ubaleht sama,värskena mürgine, peale leotamst aga söödav. Konnaosi rohkem loomasööt, risoome on piisavat palju,et tarbida. Vesiroos ja vesikupp täiest söödavad
Lameda ja kumera küljega kui 2- või 3- kaupa, kolmetahulised kui 5-kaupa. Käbid puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp – apofüüs. Puit kollakaspruun, vaigune. Perekonnas 100 liiki (harilik, mägi, keerd, makedoonia, valge, siberi seeder). Eestis looduslikult ainult harilik. Leviala peamiselt põhjapoolkera: Põhja-Ameerika, Euraasia, ka Fillipiinidel. Kasutatakse laialdaselt ehituses (palgid, plangud, mööbel, uksed), tõrv, tärpentiin, süsi. Seedermänni seemned toiduks. Ulatuslikult kasutatakse ka ilupuudena. Harilik mänd: Pinus sylvestris Kasvab suurel maa-alal Euroopas ja Aasias, pole Taanis. Kodumaine liik. Kõrgus oleneb kasvukohast, rabas paar meetrit, viljakal kasvukohal 30m. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes vähenõudlik, väga valgusenõudlik. Okkad 4-7cm, kahekaupa, teravatipulised, rohelised, nõrgalt keerdunud. Pungad piklikmunajad, oranžpruunid, vaigused. Käbid 3-7cm pikad, pruunid, puised. Puit helepruun, väga heade tehniliste omadustega
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid