50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 62 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
102 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pliksa
Õppematerjali autor
ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel, samuti erinevate pajuliikide vahel, enelatel, viirpuudel. Liigist suuremateks üksusteks on : · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik Taimeriiki võib käsitleda püramiidi tipuna, mille alla mahuvad kõik teised üksused. Kõik Eestis kasvavad puittaimed kuuluvad kahte hõimkonda: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Puittaimede rühmitamine Puittaimi leidub maailmas väga erineva kuju ja suurusega. Nende omadused sõltuvad nii geneetilistest teguritest kui ka keskkonna tingimustest. Omadused võivad muutuda ka vanuse tõttu ning aasta piires sesoonselt. Nende suurte erinevuste pärast kasutatakse sõltuvalt otstarbest mitmeid erinevaid rühmitamise viise.
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik
Kollast värvi ja lõhislehelisust antakse edasi halvasti. Sorditunnuseid antakse edasi paremini, kui emastaim kasvab kaugel põhiliigist. Sordiehtsat istiku saamiseks tuleb seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul
Haljastuse funktsioonid Katrin Uurman 2008 1 Põhilised funktsioonid on: · tervisliku, esteetilise ja mugava elu ja puhkekeskkonna loomine; · mikrokliima loomine/parandamine; · linnamaastiku mitmekesistamine; · ühendus eri ajastutest ja erinevate funktsioonidega hoonete vahel. 2 · Sanitaar-hügieeniline funktsioon · õhu puhtana hoidmine (puhastamine); · õhu rikastamine hapnikuga; · õhust tolmu ja kahjulike gaaside väljafiltreerimine; · mikrokliima pehmendamine; · müra vähendamine. 3 Mikrokliima loomine ja selle pehmendamine · õhutemperatuuri alandamine (suvel 4...50C); · õhuniiskuse, fütontsiidide* hulga suurendamine; · tuule- ja lumetõke. * fütontsiidid soodustavad õhu isepuhastumist, samuti hävitavad mikroorganisme. 4 ·
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
Ülemsugukond (Superfamilia) 6. Sugukond (Familia) - Alamsugukond (Subfamilia) Triibus (Tribus) Alamtriibus (Subtribus) 7. Perekond (Genus) - Alamperekond (Subgenus) 8. Liik (Species) - Alamliik (Subspecies) Teisend ehk varieteet (Varietas) Puittaimede klassifitseerimine Valguse mõju Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgustatusesse erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed järgnevalt: a) valgusnõudlikud (valgustaimed e. valguslembesed), mis on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses; b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses; c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust, d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid