liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne
liimimisega, pinnatöötlemisega, immutamisega, keemilise, surve- või termilise töötlemisega jne., mille tagajärjel on igal juhul ja alati võimalik valida eesmärgipärane ehitusmaterjal. Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimatinimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne
Sisukord 1.Puitlaastplaadid.......................................................................................................2 2.Puitkiudplaadid........................................................................................................2 3.OSB plaadid............................................................................................................2 4.HDF ja MDF plaadid...............................................................................................2 5.Vineerplaadid..........................................................................................................2 6.Tislerplaadid............................................................................................................3 7.Tsementlaastplaadid...............................................................................................3 8.Tsementkiudplaadid......
vastupidavaks 3-30 mm pikkuse klaaskiuga Erikõvad Suurendatud Laius: Tagumise Seinte ja lagede tugevusomaduste 1200 mm külje aluskonstruktsioonile ja tihedusega Pikkus: markeering paigaldatud vooderkatted ning kipskartongplaat. 2600 mm sinine karkassvaheseinad ruumides, Plaadid sisaldavad 3000 mm kus on eeldavasti enam klaaskiust Paksus: mehhaanilisi lööke (koolid, armeeringut ja on 12,5 mm haiglad jne) ning kaetud paksema aluspõrandate ehitus ning vastupidavama kartongiga
...............................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Käsitletava teema valisin eelkõige ajendatuna enda isiklikust soovist puitplaatidest ja nende tootmisest ning turundusest rohkem teada saada. Antud töö eesmärk on anda lühike ülevaade erinevate puitplaatide vineer, puitkiudplaat (PKP) ja puitlaastplaat(PLP) tootmisest, kasutamisest ja turustamisest Euroopas, SRÜs ja Eestis keskendudes rohkem Euroopale ja Eestile. Töö esimeses etapis esitatakse iga nimetatud puitplaadi liigi lühike kirjeldus. Käesoleva töö teises peatükis keskendutakse Eestile. Kõne alla tulevad suurimad puitplaaditootjad, vaadeldakse juba kirjeldatud ettevõtete toodangu turustamist, kirjeldatakse, kes kui palju oma toodangust ekspordib ning kuhu. Millised riigid on
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Ken Rebane MT114 PUITPLAADID Juhendaja: Andrus Kolonistov Tartu 2014 SISUKORD Puitplaadid……………………………………………………………………………………3 Tisleriplaat ja puitlaastplaat………………………………………………………………………………….4 Puitkiudplaat………………………………………………………………………………….5 Kasutatud
Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama järgmisega: Kogus: plaatide ostmisel või tellimisel küsi alati nõu ehituskaupluses müüjalt, sest tema oskab välja arvutada vajaliku koguse + kaoprotsendi varuks, konkreetse plaadi mõõtmeid arvestades. Kõige parem, kui sul on täpsete mõõtude plaatimisjoonised, kus on näha ka plaatide paigutused. Mõistlik on alati veidi rohkem plaate võtta, et oleks väike varu näiteks hilisemateks parandustöödeks. Telli plaadid varakult: kuigi ehituskauplustes on valik suur, on sageli nii, et just sinule sobilik plaat tuleb tellida ja pead arvestama pikema ooteajaga (u. 1-2 kuud). Plaatimissegud: soovitav on kasutada ühe tootja tooteid ehk nii aluskrunt pinnaga parema nakke saavutamiseks, hürdoisolatsioonisegu, plaatimissegu ja vuugisegu oleks ühe firma toodang. Sellisel juhul on toodete kokkusobivus testitud ja eeldused kvaliteetse tulemuse saamiseks oluliselt paremad.
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·
Paberipuu läheb 95% ulatuses ekspordiks. (http://www.aripaev.ee/1630/arv_kolumn_163002.html) Ent kui arvestada tänapäeva turu nõudlust ja tehnoloogiaid poleks paberipuu tootmine ainus võimalus. Siin tulebki mängu MDF-i, PLP-i tootmine. Firmasid, kes sellega tegelevad on meil suhteliselt vähe (Repo Vabrikud, AS Pärnu Plaaditehas), kuid väga palju on firmasid, kes seda toodangut sisse tarnivad.(Klavis OÜ, Marketing OÜ, Tarsiman As) Seega turul oleks nõudlus olemas. Plaati kasutatakse peamiselt ehituses (seinapaneelidena, põrandakatetena) ning mööblitootmises (karkassina või lamineeritult- kaetud erinevate materjalidega: spoon, plastik e. laminaat. Sõltuvalt sideaine koostisest ja mõnedest plaatmaterjali pressimise tehnilistest üksikasjadest saavutatakse tootele nõutav niiskusekindlus, veekindlus, tulekindlus, happekindlus jne. Lamineeritud plaatide tootmist võiks teostada ka samas
. 10 KASUTATUD ALLIKAD:....................................................................................... 10 Page 2 of 10 Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS Kui ehitad mingit maja või hoonet ja sa soojustad selle seinad ära, siis on sul vaja see plaatidega ära katta. Plaate kasutatakse põrandate tegemisel. Põrandate tegemisel pannakse plaadid talade peale. SISU Kipsplaat Foto 1 Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehituses kasutatavate kipsplaatidepaksus umbes 12mm (6,35 kuni 25 mm) ja laius 1,2 m (1219 mm). Pikkus varieerub 2-3 m piires. Kipsplaadi keemiline tähis on CaSO4. Fotol 1 on näha missugune võib välja näha kipsplaat.
Kihte on alati paaritu arv (vähemalt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline. Vineeri paksus on 430 mm. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes.
..silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud. (säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). 2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn
Katke karkass ja kaits- 45 ke sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. 70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade
Katke karkass ja kaits- 45 ke sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. 70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade
See materjal ei kaardu ega kõverdu ning selle materjali kasutamisel on suur tööviljakus. Sõrmjätkatud puittoorikuid kasutatakse vabrikutes ukse ja akna toorainena ning mööblitööstuse toorikutena. 30 Liimitud pooltooted : liimkilp, liimtalad. Kuidas neid valmistatakse? Kus neid kasutataks? Kihtpuit ehk Kertopuu ehk liimtalad: Kihiline puitplaat, mis on kokku pressitud paksust (3,2 mm) okaspuu treispoonist. Ehituselt sarnaneb ristvineeriga. Tihedus ca 500 kg/m3 Valmistatakse 1,8 või 2,5 m laiuse tahvlina, millest lõigatakse prussid. Omadustelt homogeenne Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel. Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt lähedane meile tuttavale liimitud vineerile. Tiheduselt ja tasakaalustatuselt on kertopuu tooted paremad saematerjali ja liimpuidu painde-, nihke- ja surveomaduste poolest. 31 Selgita mis materjal on spoon
See materjal ei kaardu ega kõverdu ning selle materjali kasutamisel on suur tööviljakus. Sõrmjätkatud puittoorikuid kasutatakse vabrikutes ukse ja akna toorainena ning mööblitööstuse toorikutena. 30 Liimitud pooltooted : liimkilp, liimtalad. Kuidas neid valmistatakse? Kus neid kasutataks? Kihtpuit ehk Kertopuu ehk liimtalad: Kihiline puitplaat, mis on kokku pressitud paksust (3,2 mm) okaspuu treispoonist. Ehituselt sarnaneb ristvineeriga. Tihedus ca 500 kg/m3 Valmistatakse 1,8 või 2,5 m laiuse tahvlina, millest lõigatakse prussid. Omadustelt homogeenne Ei muuda oma kuju ja mõõtusid niiskuse toimel. Kertopuu on kerge ja tugev. Kertopuu on olemuselt lähedane meile tuttavale liimitud vineerile. Tiheduselt ja tasakaalustatuselt on kertopuu tooted paremad saematerjali ja liimpuidu painde-, nihke- ja surveomaduste poolest. 31 Selgita mis materjal on spoon
5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, edasi töödeldakse kiudmassiks, lisatakse vett parafiinemulsiooni, antiseptikuid ja antipüreene. Ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike, teistel plaatidel on sideaineks puidukiududes sisalduv vaik. Saadaval on perforeeritud, vormitud, lakitud plaate. Soonilised plaadid. Poorseid- ehk pehmeid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevoodri tegemisel, sammuheli isolatsioonina ja akustilistes voodrites. Bituumenit või vaiku sisaldavaid puitkiudplaate kasutatakse tuuletõkkeplaatidena kuna nad on niiskuskindlad ja vett hülgavad. Painduv MDF kasutatakse painutatud, liimitud elementidena kaarpindade valmistamiseks. Mineraalpuitplaadid · Tsement- ja kipsplaadid(tsement või kips on sideaine rollis, asendades liimi)
3 2 KIPSPLAAT Kipsplaat on tervisele kahjutu ning lõhnatu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab 93% kips ja 6% kartong. Ülejäänud osa koosneb tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest Kipsplaadid on tootmisliinil valmistatud ehitusplaadid, kus kahe kartongikihi vahele on valatud ehituskipsist sisu. Need plaadid on tänu sobivatele omadustele, lihtsale töödeldavusele ja viimistetavusele kõige enam kasutatavad ehitusplaadid inimese elu- ja tööruumides sisetööde jaoks. Kipsplaadi kihi all kasutatakse jäigastavat puitlaast- või OSB plaati. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult ehitustööde käigus ega edaspidi nendes ruumides elamisel. Normaaltingimustes ei kahjusta plaate mikroorganismid ega hallitusseened.
tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >15800C (samott); raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350 ... 15800C (ahjutellis); kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <13500C (harilik savitellis). 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine,
Töölauaplaatide valmistamisel kasutatakse peamiselt rull-laminaati paksusega 0,33 mm. Kuid söökla- ja koolimööbli ning teistel juhtudel, kus nõudmised lauaplaadile on veel suuremad, tarvitatakse kõrgsurvelaminaati, mis on paksusega 0,8 mm. Laminaadile ehk immutatud paberi kihist koosnevale pinnakattematerjalile, kus paber on kõrge surve all kokku surutud, trükitakse tihtipeale erinevat puitimitatsiooni. Seetõttu see on odavam kui spoon, kuid jätab mööblist väga tehisliku mulje. *Spoonimise all mõeldakse mööbliplaadi katmist naturaalspooniga. Spoon saadakse palgi koorimise või lõikamise teel. Spooni standardpaksused on 0,6; 1,5 ja 2,7 mm. Spoon kui looduslik materjal on soe ja kodune, peitsitult näeb välja väärikas, muljet avaldav. Samas on spoonitud lauaplaat kriipsudele-kraapsudele ja muljumistele enam vastuvõtlikum kui laminaatkattega lauaplaat.
.............................................................................. 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid..................................................................................................14 2.4.Paber, papp ja puidumass............................................................................................17 3.Venemaa metsatööstust mõjutavad tegurid........................................................................21 3.1.Metsatulekahjud, haigused ja putukakahjustused....................................................... 21 3.2.Ehitussektor...........................
Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeimad kuused Eestis (üle 40 m) kasvavad Järvseljal. Kuusepuit on valge, pehme ja kerge, mahukaal 450 kg/m 3. Sobib kasutada samaks otstarbeks kui männipuitu, lisaks ka põrandamaterjalina. Kask. Eestis on kaseenamusega puistute pindala 512 000 ha. Kask on mullastiku suhtes vähenõudlik
Kihte on alati paaritu arv (vähemalt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline. Vineeri paksus on 430 mm. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi vineer allub muide niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks 12 betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena,
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil
• hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), • süttivus (üks olulisemaid puudusi), • kahjustatav putukate ja röövikute poolt, 6. Millist puitu meil kasutatakse ning mida sellest ehitatakse Mänd ja kuusk on eestis põhilised saematerjalid ning seega ka põhilised puiduliigid mida kasutatakse ehituses – majapalgid, põrandalauad, seinalauad prussid jne jne Kask on eesti kõige levinum lehtpuu, enamasti tehakse sellest vineeri (mõõbel), vähesel määral ka saematerjalina kasutusel olev, aga kergesti kõdunuvuse tõttu mitte väga tõhus ehituses (siseviimistlus) Tamm ja saar – siseviimistlus ja parkett, Lepp ja Haab on põhilised sauna sisematerjalid( ei kuumene üle, eriti haab) Veel vineeri ja siseviimistlustööde lauad ning haavast ka katuse laastud 7. Okste head ja vead Okste heaks omadus eks on see, et ta annab väga ilusa kontuuri puit materjalile,
muutub tumedamaks Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad. Aastarõngad on halvasti eristatavad. Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga. Väga kergesti töödeldav. Kergesti viimistletav Tihedus 550 kg/m3 Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad Kasutatakse erinevate puittoodete valmistamiseks näit. tuletikud, pliiatsid Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel Grillsöe valmistamiseks Pärn (Tilia cordata) Värvus kreemikas, kergelt punaka Varjundiga Pärn on küpspuiduline liik, kuid värvierinevus nende vahel on väga väike. Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav Vastupanu mädanikule on väike. Tihedus 300..570 kg/m3
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon......................................................................
Trahheiidid Iseloomulikuks elemendiks on trahheiidid (90-95%), mis jagunevad: sügistrahheiidid on paksu seinaga ja annavad mehaanilise tugevuse (kõigis okaspuudes) kevadtrahheiidid on õhukese seinaga ja tagavad toitainete transpordi (kõigis okaspuudes) spiraalse seinapaksendusega kevadtrahheiidid on vaid osadel liikidel (nt: Ebatsuuga) Säsikiired Säsikiired hõlmavad okaspuidu üldruumalast 5…10%. Lehis – okaspuu, mis puistab talveks okkad maha ja mille puidus on ~1.5 korda rohkem säsikiiri, kui ükskõik millises teises okaspuus (10%). Okaspuu säsikiired on enamuses üherealised. Männil, lehisel, seedril ja kuusel on säsikiired mittehomogeensed: o nende üla- ja alaservades on horisontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega o säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Vaigukäigud
Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku
4)piirlauad ja liistud; 5)sindlid, pakkudest välja saetud katusekattematerjal, pikkus 0,5-0,7m; 6)katuselaastud, pakkudest lõigatud katusemtrjl, pikkus ca. 0,5m; 7)kattevineer(spoon), puidust välja lõigatud või saetud 0,5-1,5mm paksune leht; 8)ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, levinuim 3 kihiline kasevineer; 9)parkeriliistud, tehakse sagedamini tammest või saarest, pikkus 150-400mm. 9.Puidust ehitusmaterjalid-puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer 1)Puitkiudplaadid-valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. 2)Puitlaastplaadid(OSB-plaat)-valmib puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kokku kuumalt. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks.
.................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5
· Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
