Puitkatused (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Eesti ajaloolised katused

SISUKORD  2012 SISSEJUHATUS Käesolev referaat teeb kiire tagasivaate Eesti ajaloos kasutusel olnud ja olevates looduslikest katusekatte materjalidest ning katuse konstruktsioonidest. Seletatakse lahti roo- ja õlgkatuse, pilpa- ehk laastukatuse, kimm- ja sindelkatuse ning mätta- ja laudkatuse ehitus viisid ja tavad. Kõik käsitletavad katuse liigid on omased Eesti puit- ja taluarhitektuurile, mõni vaesemale, mõni jõukamale, mõni varasemale, mõni hilisemale ajastule. Kõige levinum 19'nda sajandi talukatused olid rookatused (ligi 80% ) ja need on tulnud meie kasutusesse mujalt, rookatuseid ehitasid viikingid juba muistsel ajal. Viimased sajad aastad on väga jõudsalt levinud Euroopas ja ka Eestis puitmaterjalidest tehtud katused. Puit oli tollal odav ja kerge materjal, mille suurimaks miinuseks oli suhteline jõuetus vastu panna päikesekiirgusele. See oli ka ainus põhjus, mis vähendas puitkatuste eluiga. Katuste liikide ju

Ajalugu

22

ppt

Puitkatus

Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused.  Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauak

Ehitusmaterjalid

7

docx

Erinevad Katusetüübid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Paul Tilk Erinevad Katusetüübid Referaat Juhendaja: Lembit Lill PÄRNU 2012 Sisukord Kimmkatus............................................................................................................3 Rookatus................................................................................................................4 Sindelkatus............................................................................................................6 Laastkatus..............................................................................................................8 

Katusetööd

11

docx

Erinevad katusekatte materjalid

Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ERINEVAD KATUSEKATTE MATERJALID Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS 4 3. ROOKATUS 5 4. PUITKATUS 7 5. KOKKUVÕTE 10 6. KASUTATUD KIRJANDUS 11 1. SISSEJUHATUS Järgnev referaat tutvustab kolme katusekatte materjali ­ kivipuistega teraskatust, rookatust ja puitkatust. Need materjalid on välja valitud sellepärast, et need kõik on teineteisest täiesti erinevad, nii koostise kui ka paigaldamisviisi poolest. Referaadis on samuti välja toodud mõned tähelepanekud, mida teha selleks, et saavutada katuse maksimaalne eluiga. 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS Alumiinium-tsink kivipuistega katusepaneeli põhikomponendiks on 0,4 mm paksune galvaniseeritud terasest katusepaneel, mis on profileeritud nii

Ehitus

106

pdf

Katused

Katused Iseseisev töö „ EVS 838:2003 Katused „ EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded „ ET & RT kaardid „ G. Samuel Kivikatused, 1994 „ RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet „ Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1  Üldmõisted „ Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; „ Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks k

Ehitus

12

docx

KATUSEKONSTRUKTSIOONID

KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted  Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind  Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist.  Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet;  Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju;  Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire  Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otst

Ehitus

14

rtf

Katusekonstruktsioonid

1. Mis on katuse ülesandeks? V: Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. 2. Millest koosneb katus? V: Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. 3. Katuse liigitus katusekalde järgi? V: tavakatused, kaldkatused 4. Katuse liigitus kattekonstruktsiooni materjali järgi (4) V: Kivikatused, Plekkkatused, puitkatused, Bituumensindlitest katus 5. Katuse liigitus soojustuse järgi (2) V: Soojustatud, soojustamata 6. Katuse osade nimetused ja joonis. V: 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid 7. Katuse liigitus kuju järgi ja joonised V: Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus 8

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

56

pdf

Hoone osad

Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak

Ehitus

Meedia

Kommentaarid (0)