50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
96 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janekmees
Õppematerjali autor
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2021 Puidu katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati puitu. Katsetatavaks puiduks oli mänd. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g; Nihik – täpsus 0,02 mm; Hüdrauliline press. 2 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti (m 1) veaga mi
mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu
1) Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskusesisalduse suurenedes suurenevad puidu lineaarmõõtmed piki tüve 0,1-0,3%, radiaalsuunas 3-6% ja tangensiaalsuunas 6-10%. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu soojamahtuvus sõltub niiskusesisaldusest. Mida suurem on niiskussisaldus, seda suurem soojamahtuvus. Puidu niiskusesisalduse suurenemisel tema survetugevus väheneb. Mida niiskem on puit, seda suurem on tihedus. 2) Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Puidu positiivsed omadused: kättesaadav, hõlbus töödelda, tugev ja kaalult kerge, soojapidav, sitke ja hea välimusega ning kuivas kliimas äärmiselt vastupidav. Puidu negatiivsed omadused: kergesti süttiv, hügroskoopne ja omadustelt heteorgeenne materjal, niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja
Ehituspuidu survetugevus piki kiudu jääb tavaliselt vahemikku 35..40 N/mm2. [1] Meie saadud tulemus vahub antud vahemikku. Graafikult on näha, et puidu tugevusomadused ei muutu oluliselt pärast 20% niiskussisaldust.Allika [2] põhjal jääb see punkt (küllastuspunkt) 30% juurde. Puidu survetugevuseks risti kiudu tuli 4,9 N/mm2. Survetugevus risti kiudu peaks olema 3..8 korda väiksem kui piki kiudu [1]. Seega antud tulemus sobib. Risti kiudu laseb puit end käsnataoliselt kokku suruda, ta deformeerub tugevalt. Otspind lõheneb seal tekkivate tõmbepingete tõttu [1] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 2. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/
369,0 7,97 28,51 T-3 19,2 19,2 19600 34,0 Keskmine 7,27 35,58 28,79 Joonis 1. Puidust katsekehade survetugevused nii veega immutatult, kui ka tavatingimustes 6. Järeldused Veekeskkonnas seisnud puit katsekehade keskmine tihedus on 784 kg/m3. Kuivatuskapis kuivatatud puit katsekehade keskmine tihedus on 518,8 kg/m3 Tava (toatingimustes) olnud puit katsekehade keskmine tihedus on 531,83 k g/m3 Tugevuse poolest olid tugevamad toatemperatuuril seisnud klotsid - survetugevus 35,58 N/mm2 ning nõrgemad vees seisnud klotsid - survetugevus 12,5 N/mm2 7. Küsimused 1. Puidu niiskussisaldusest sõltub puidu tugevus- ja jäikusparameetrid. Mida suurem on
1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6 5 4,83 4,81 0,4 6 5,27 5,23 0,8 7
Standardniiskusel tuli keskmiseks survetugevuseks 35,8 N/mm². Survetugevuseks risti kiudu tuli keskmiselt 8,05 N/mm², internetist võib leida tulemuseks 5 10 N/mm², seega tulemus on sobiv.[2] Niiskussisaldus on kõige suurem vees olnud kehadel (60,7 %), tiheda toas olnud keha niiskussisaldus on suurem kui hõreda toas olnud keha niiskussisaldus, vastavalt 7,3 % ja 4 %. 6.KORDAMISKÜSIMUSED 6.1 Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest? Puidu märgumisel küllastuspunktini puit paisub. Niiskussisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu veesisalduse tõusuga tõuseb ka puidu soojamahtuvus. Niiskussisalduse suurenemisel väheneb tugevus. [3] 6.2 Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Puidu positiivsed omadused on: teda on hõlbus töödelda, tugev ja kaalult kerge, soojapidav, sitke, hea välimusega, kuivas kliimas ka väga püsiv materjal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid