Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas
_____________________________A. Roos______________________________ 1 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Sellest kasvab välja vertikaalne peavõrse, millest hiljem areneb puutüvi, ning mõned külgvõrsed, mis kasvades muutuvad oksteks Lehtpuude oksakohad on ebakorrapärased, sest mõned külgvõrsed arenevad peavõrseteks e hiljem tüvedeks, mistõttu pikkuse juurdekasv kujuneb ebaühtlaseks. Kui aga okaspuu ladvavõrse saab mingil moel kahjustatud, areneb sel lehtpuudele sarnaselt mõnest külgvõrsest ladvavõrse ning hiljem sellest tüvi. Nii võib juhtuda näiteks põtrade poolt kahjustatud puudega. Kasvukohatingimused, milles ladvavõrsed ja oksad kasvavad ning arenevad, määravad puu tüve sirguse, okste seisukorra ja esinemise sageduse. Kõigel sellel on suur tähtsus puidu praktilise kasutuse seisukohast. Puukrooni e võra suurus ja kuju sõltuvad suurel määral puu kasvuümbrusest
5.7. Kambium. Kambium ehk mähk ehk meristeemi riba ehk juudekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juured. 5.8. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht. Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist : sisemine kiht ehk niin elusate rakkude kiht Niine ülesanne on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. välimine kiht ehk korp koosneb surnud Muud näitajad mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel : Värvus Värvus on nägemisaisting, mis sõltub puidu pinnal peegelduva valgusvoo spektraalkoostisest. Põhjamaa puuliikidel on enamvähem ühetooniline värvus, ühtedel heledam, teistel tumedam. Seevastu troopika metsades kasvab väga erinevate
suhkrut. Rakud moodustavad koed, koed elundkonna. Kude- teaud ül rakkude kogum. Puu kudede liigid juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin) tugikude- ül puu toestamine ja teatud määral toitainete salvestamine salvestuskude- ül säilitada toitaineid talveks kattekude- ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest (kuusk küpspuiduline, mänd lülipuiduline- okaspuul täidab nii juht- kui ka tugikoe ül samaliik rakke trahheiidid e juhtrakud) Okaspuu ja lehtpuu rakkude erinevus ristlõikes: Okaspuu rakud ristküliku kujulised- trahheiidid Lehtpuu rakud ovaali kujulised- traheed Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud
kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid- näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam okaspuu koosneb trahheiididest(pikliku kujuga),kiud on pikerguse kujuga sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast õõnsad rakud.Puidukiudude arv ulatub ca 1000...2000 tk-ni tüvest
Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad
kaudu transpiratsiooni teel, mis on seega veevoolu liikumapanev jõud. • Rakud säilitavad endas vett kohesioonijõuga, mis ei lase vertikaalsetel veesammastel katkeda. • Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu välispoolset osa. • Süsihappegaasi assimilatsiooni tagajärjel lehtedes ja okastes tekkinud toitained juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. • Niin asetseb korba ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate radiaalsete kanalite – säsikiirte kaudu. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid (sügis-, kevadpuit, säsikiired, sooned jne.) ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Kuusk – üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav
kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist niinest ja surnud rakkudega väliskihist korbast. · Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades puumahlu juhtivat kui ka tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesande niinest väljuvad säsikiired. · Korba ülesanne on kaitsta puud mehaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest ning ära hoida puu kuivamine. Korkkude raskendab gaaside ja
Tugikude annab jäikuse, mehaanilise tugevuse. Juhtkude juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Säilituspõhikude toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna, teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein. Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja juurte läbimõõdu suurenemine. 12
Kambium. Kambium ehk mähk neristeemi riba ehk juurdekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juures. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist: *sisemine koht ehk niin – elusate rakkude koht Niine ülesandeks on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. *välimine kiht ehk korp – koosneb surnud rakkudest. Muud näitajad, ehk nn. Abitunnused, mida kasutatakse puiduliikide eristamisel ja määramisel : VÄRVUS . LÄIGE . PuiduLiigid . Kohalikud puiduliigid – liigid, mis kasvavad meie kliimavööndis ja on kohalikuks tooraineks puidutööstusele.
Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), vähendavad nad õhusaastet, andes atmosfääri tagasi hapnikku. 4. Mis on materjali eritugevus? Millise hinnangu võib anda puidu eritugevusele, võrreldes näiteks terasega? tõmbetugevus, jäikus ja väga hea tugevuse-tiheduse suhe on eritugevus. Puidu väike erikaal suhteliselt suure tugevuse juures näitab suurt eritugevust. Puit on tugev tõmbele piki kiudu. Eritugevusnäitaja ületab terase näitajat. 5. Kuidas selgitada väidet: „Puit on taastuv loodusressurss”. 6. Loetlege puidu 5 omadust, mida Teie ise peate eriti positiivseks. Põhjendage oma väidet. Kergelt töödeldav Ei juhi elektrit Soojusisolatsiooni omadused Varieeruvus – palju eri liike Vastupidavus 7. Loetlege puidu 5 omadust, mida Te ise peate nii negatiivseks kui positiivseks
10. Mis on säsi? Puidu keskosa, kust algavad aastarõngad. Tavaliselt tumedam. 11. Mis on säsikiired? Ei pruugi kõik ulatuda kuni säsini, kuid ulatuvad kõik kuni korbani. Ristlõikes moodustavad pikemaid või lühemaid radiaalseid jooni või ribasid. Radiaallõikes on säsikiired nähtavad mitmesuguste kõrgustega enamvähem läikivate ribade või täppidena. 12. Mis on mähk? Oksapuude külgmine algkude, mis võimaldab jämeduskasvu. 13. Mis on niin? Juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid. 14. Mis on korp? Surnud taimerakkudest koosnev kattekude. 15. Mis on lülipuit? Puidu tume siseosa, mis värskelt raiutult on väiksema niiskussisaldusega 16. Mis on küpspuit? Mõnedel puiduliikidel ei saa määrata malts-ja lülipuitu, kuna kogu ristlõikes on värv ühesugune. Siiski erineb siseosa välisosast väiksema niiskussisalduse poolest. 17. Mis on sooned? Sooned esinevad ainult lehtpuude puidus
Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu vananedes kaob, ühinedes peridermiga Floeem- niineosa, milles toimub puumahlade laskuv vool Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi
keemilist koostist muuta · Jaotatkse järmistesse gruppidesse : · 1)puidu välimus ja selle iseloomustus n:värvus,läige,tekstuur,lõhn. · 2)puidu niiskus ja sellega seotud omadused:hüroskoopus,paisumine,kahanemine jne. · 3)puidu tihedus,mahumass,erimass · 4)puidu soojuslikud omadused:soojajuhtivus,soojamahtuvus,soojapaisumine jne · 5)puidu akustilised omadused: · 6)puidu elektrilised omadused jne. PUU VÄRVUSED · Peamine aine puidu koostises on tselluloos,see on valge värvusega,mitmesuguseid värvivarjundeid annavad puidel aga värv park ja vaik aineid.puidu värvus võiks siduda ka gemaatiliste tingimustega. · tavaliselt on troopika aladel kasvad puuliigid valjundi rikkamad ja eredama värvusega kuid põhjalaladel kasvavad puuliigid . · Puidu värvus pole alati püsiv,sagelikasvab värvuse inevsiivsu koos kuu vananemisega.See on täheldatav eriti lülipuidulistel puiduliikidel.Mõnede puiduliikide
Maltspuidulised, kus lülipuit puudub (kask, lepp, haab ning valgepöök) Lülipuidulised, kus lüli- ja maltspuit on selgelt eristatavad (mänd, seeder, lehis, tamm) Küpsepuidulised, mille puidu sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök) EHITUSMATERJALID 2 Korp – puu väline kaitsekiht Niin – korbaalune kiht, kus liiguvad toitemahlad Mähk – niine ja puidu vaheline õhuke kiht, kus moodustuvad uued rakud Puit – tüveosa, mille moodustavad aastarõngad Säsi – puusüda, mis koosneb nõrkadest, pooleldi lagunenud rakkudest PUIDU KEEMILINE KOOSTIS Puidu raku struktuur erinevate suurendustega
Sel ajal toimub puudes kasvamine uue puidu tekkimine. · Hoiustamise periood augustist oktoobrini. Puidurakud, mis sellel ajal tekivad, on väikese sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega. Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel nähtavad. Aastarõngaste abil saame määrata puude vanuse. Puidu koostisosad Kõige rohkem leidub puidus tselluloosi ( 40-50% ) .Tselluloos on looduslik polümeer. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Tselluloos ei lahustu üheski tavalises lahustis. Tselluloos põleb hästi. Tselluloosi summaarne valem on C6H10O5. 3 Ligniini sisaldus on puidus 20-30%. Ligniin on looduslik polümeerne ühend. Ligniin põhjustab rakkude puidustumist. Puidus leiduva tselluloosi eraldamiseks ligniinist tuleb ligniini kuumutada tselluloosi vähe mõjutavate ainete vesilahustes. Tselluloosi
1. Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja ektomükoriisat. 3.
küpspuit, mis samuti nagu südamik enam toitainetetranspordis ei osale ja veel üks välimine osa, tihvtpiirkond (juurdekasv). Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke:
fotosünteesi tagamiseks. Fotosünteesi lõpp-produktiks on glükoos (C6H12O6) ja fotosünteesi summaarne võrrand on: 6 CO2 + 12 H2O + footonid -> C6H12O6 + 6 O2 +6 H2O Fotosünteesi käigus vabaneb atmosfääri molekulaarne hapnik, mida elusorganismid kasutavad hingamiseks. Glükoos on universaalseks energia- ja süsinikuallikaks, millest taimede säilitusorganeis sünteesitakse tärklis (C6H10O5) ja puittaimede rakukestades nende põhikomponent – tselluloos. Molekulaarne hapnik tekib fotosünteesi valgusstaadiumis vee laguneisel fotolüüsil. Hapnik hakkas maakera atmosfääris akumuleeruma u kolme miljardi aasta eest ja praegu on selle sisaldus maapinnalähedastes õhukihtides veidi vähem kui 21%. Klorofülli sünteesimiseks vajavad taimed magneesiumi ja lämmastikku, samuti kaaliumi, rauda ja mangaani. Klorofüll esineb fotosünteesivõimelistes organismides mitme erineva
Aastarõngad eristatavad kõikides lõigetes, nende piirjooned on tumedad. Säsikiiri ristlõikes rohkesti, nad on kitsad ja nähtavad, radiaallõikes nähtavad kitsaste läikivate ribakestena. Kask: Maltspuiduline. Sageli esineb tumepruun või tumehall väärlülipuit. Puit punakas- või kollakasvalge, võrdlemisi kõva, halvasti lõhestatav. Aastarõngaste piirjooned eristatavad. Sooned ristlõikes luubi all vaadates heledate täppidena. Säsikiired kitsad: rist ja tangentsiaallõikes ei ole nähtavad, radiallõikes nähtavad kitsaste ja lühikeste läikivate ribadena. Väärsäsisid on võrdlemisi rohkesti, pikilõikes nähtavad heledate täppidena. Paju: Lülipuidulised. Maltspuit valge kuni punakas- või kollakasvalge, lülipuit punakaspruun või tumepruun, korratute hallide või tumedate viirudega pikilõikes, ebaselgelt eristatav. Puit kerge. Aastarõngaste piirjooned nõrgalt eristatavad. Säsikiired pole nähtavad. Haab: Maltspuiduline
sõeljaks. Puidu kiud on pehmed, ei pudene. Valgemädanik kihistab puitu mööda aastarõngaid, hilisemates arengujärkudes, lõhustudes kergesti sõrmede vahel murduvateks kiududeks. Pruunmädanik lagundab puitu ühtlaselt. Puit lõheneb risti- ja pikikiudu, laguneb kuubikuteks ja on kergesti sõrmede vahel pulbriks hõõrutav. Seenefermentide toimel puidus olevate ainete oksüdeerumine ja hüdrolüüs on kirju- ja valge- mädaniku põhjuseks, mille tulemusena lagunduvad tselluloos ja ligniin. Nende kahe oma- vaheline suhe võib muutuda olenevalt seeneliigist ja mädanemisstaadiumist. Selle tunnuseks mõningal määral võib olla värvus ja kõva- ning pehmemädaniku struktuur. Valge värvus ja kiulisus näitavad tselluloosi vähest lagundumist. Kollane värvus ja nõrgemalt avalduv kiulisus näitavad, et tselluloos on lagundunud rohkem kui ligniin. Pruunmädaniku korral alluvad lagunemisele algul hemitselluloos, pärast tselluloos kuni selle täieliku lagundumiseni
.............................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe.......................................................................................................6 1.4 Hingamine.........................................................................................................................7 2.Puidu koostis............................................................................................................................8 2.1 Tselluloos........................................................................................................................10 2.2 Ligniin.............................................................................................................................10 2.3 Hüdrolüüs........................................................................................................................11 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis..................................................
puule kasvanud viljakehad. Need arenevad tavaliselt: · Sinna, kust seen omal ajal puusse tungis (tüvelõhed, oksaasemed) · Läbipehkinud tüveosale, kus üha väljapoole tungiv seeneniidistik on kahjustanud juba maltspuitu ja puutunud kokku välisõhuga. Viimane annab seenele signaali viljakeha moodustamiseks. Tselluloosimolekulid on väga pikad niitjad süsivesiniku molekulid, mis on liitunud jäiga kristalse struktuuriga kiududeks. Puhas tselluloos on valge. Ligikaudu poole puidu kuivainest moodustab tselluloos. See annab puidule sitkuse ja elastsuse. Ligniin on kõva materjal, millel ei ole kiudjat struktuuri. Ligniin toimib kui kitt tselluloosikiudude vahel ja liidab need tihedasti üksteise külge. Kõva massina lisab see puidule survetugevuse ja jäikust. Ligniin on pruuni värvi. Ligniini ehitus on erinevatel puuperekondadel erinev, mis mõjutab seente võimet seda lagundada; tegu ongi ühe raskemini laguneva loodusliku ühendiga
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6. Kasutatud kirjandus......................................................................................... lk 12
võivad seened saada N ka puidu väliselt, nt tungivad mitmete seente hüüfid mulda ja ammutavad N mullast. Külmaseene hüüfid suudavad läbida pikki vahemaid ja transportida N. Mõned seened saavad N bakteritelt, kellega elavad sümbioosis. Puit koosneb: ligniin, vaigud,vahad, rasvad, värvained, proteiinid. Rakuseina põhikomponendid: 1)ligniin, 2) polüsahhariidid. Puidu keemiline koostis: C- 50%, O-43%, H-6% ja N-0.2%. Puidu koostisosad: tselluloos 46-87%, ligniin 18- 41%, vaigud, rasvad, vahad- 0.3-10%. Tselluloosi on okaspuudes rohkem kui lehtpuudes. Tõrje seene kasvuks on vaja 1)kättesaadavat toitu, 2)vett, 3)hapnikku, 4)sobivat temp, 5)sobivat happesust PH 3-6, 6) vähesel määral metalle või vitamiine, 7)looduslikke doksiliste ainete puudumist subtraadis. Tõrje1)immutamine mürgiste ühenditega või puidu keemiline modifitseerimine, 2)hoida puit kuivana, 3)säilita puu vee all, 4)ladusta ümarpuit
Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 1 Õppeaines "Puiduteadus" Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 1.1 Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Töö eesmärk Tutvumine puiduliikide määramise põhimõtetega Töövahendid Suurendusklaas Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik Tutvuda puiduliikide määramise juhendiga Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused Liigitada puiduproovid tunnuste järgi Määrata iga puiduproovi puiduliik Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe Töö eesmärk Töö käik Töötulemused tabelina Tabel 1.
(joonis 9, B). A lahtine mõlu B kinnine mõlu · Ovaalne palk palk on ovaalne, kui selle otspinnast samal kaugusel üksteisega ristisuunas ainult koore alt või ainult koore pealt mõõdetud diameetrite erinevus on üle 10%, vt ka mõistet palgi läbimõõt. · Pahk puitkoest tekkinud väärmoodustis tüvel (joonis 10) PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Palgi oks oksa osa, mis jääb tüvepuidu sisse. Okaspuu palgi oksa diameeter mõõdetakse palgi kvaliteedi määramiseks tabelite 2 ja 3 abil järgmiselt. Mõõtmine toimub palgi pinnal oksa suurima läbimõõdu suunas, mis on tavaliselt piki palgi telge. PALGI OKSTE JÄRGI PALGI KVALITEEDI MÄÄRAMINE · Palgi pinnalt mõõdetakse oksa diameeter ka siis, kui oks pole laasitud palgi pinnaga tasaseks. Palgi oksa diameetriks on ümbritsevast tüvepuidust selgesti eristuva tumedama osa läbimõõt (joonis 12). · NB
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks puit just nüüd siit pi
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata
PUIDURIKKED Fred-ingvar kirsipuu EP13 Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest. Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui
Puu koostis: korp(puu väline kaitsekiht)-niin(korbaalune kiht, kus jooksevad toitemahlad)-mähk(siin moodustuvad uued rakud)-tüvi-säsi Tähtamad puuliigid: 1.Mänd- eestis levinuim liik, lülipuiduline, suure vaigusisaldusega, küllaltki sirge tüvi. Saematerjalina on oksa kohad ümmarguselt näha. 2. Kuusk- küpsepuiduline, sisaldab vähema viaku kui mänd. Kergem kui mänd ja ei ole ka nii tugev. Saematerjali pinnal oksa kujud ringjad. 3.Kask- levinuim lehtpuu eestis, maltspuiduline. Kasutatakse enamjaolt vineeri tootmiseks ja ka teatud hulgal laudade tootmiseks. Küttepuuna on üsna palju soojaandev. Hästi kõdunev. Imab endasse palju vett. 4.Tamm- eesti puudest raskeim ja tuevaim puu. Kasutatakse enamjaolt viimistlusmaterjalina ja parketina. Lisaks on tamm ka lülipuiduline puu. 5.Saar- Lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga, kasutatakse sarnaselt tammele. 6
lagunemine. Puidu bioloogilist lagunemist põhjustavad mikroorganismid nagu bakterid ja seened ning putkad. Seened: Mädanikuseente kahjustused tekivad kahes etapis: Esimeses etapis tükelduvad seeneniitidest eralduvad happelised fermendid tselluloosi makromolekule, mille tulemusena tekib madalmolekulaarne glükoos. Teises etapis oksüdeeruvad vees lahustunud glükoosi molekulid õhuhapnikus ning eralduvad süsihappegaas, vesi ja soojus. Huvitav on see, et soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav Puitu kahjustavaid seeni on väga palju,neid liigitatakse välimuse järgi: -Pruunmädanikku eritavad seened -valgemädanikku eritavad seened -sinavusseened -hallitusseened Seente kindlakstegemine on võimalik kas keemiliselt või mikroskoobi abil. Ka visuaalsel teel saab paljutki öelda. Näiteks kõige ohtlikum seen, majavamm on väga tugeva niidistikuga,
Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.Koort kasutatakse naha parkimisel.Tohust mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid.Mahl on suhkru ja vitamiinirikas.Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme.Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Mänd: Harilik mänd on männiliste sugukonda männiliste perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat. Mänd on kuusest mõnevõrra pikemaealine. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu. Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 1,5 m.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
