Facebook Like
Hotjar Feedback

Puiduteaduse konspekt eksamiks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS KASVAB PUU ?
  • Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub ?
 
Säutsu twitteris
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost.
Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel.
Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused , trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantšuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu ≈ 1,6 t kartulitega), keemiatööstus ( vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk ), toiduainetööstus (puude viljad , seemned, pähklid, kase mahl , vahtra mahl), meditsiin ( kasepungad , tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort)
1m3 puidust võib saada (maksumus 30-35 eurot): 250 kg paberit.....0,6 m2 saematerjali.....0,4 m2 vineeri .....180 kg viskooskiudu.....170 l puupiiritust
Puidu kasutust soodustavad omadused:
*suured looduslikud varad
*tooted suhteliselt kerged, tugevad
*vastupidav löökidele, vibratsioonile
*kergesti töödeldav
*hea soojuse isoleerija
* liimimine lihtne
*head dekoratiivsed omadused
*kergesti kättesaadav
*looduslikult kasutatav materjal
*huvitav keemiline koostis
*keskkonna suhtes neutraalne
*head akustilised omadused
*põlemisel eraldub tuhka vähe ≈ 1% ca
Piuidu kasutust ebasoodustavad omadused:
*omaduste ebaühtlus
*anistroopne (heterogeene)
*füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades
*tundlik niiskusele, veele (pundumine, kahanemine)
*bioloogiline ebaühtlus (seenkahjustused)
*kergesti süttiv
*valgustundlikus (eriti lehis)
*mitmetele on peen tolm kantserogeene- vähki tekitav
*puidurikete esinemine ( oksad , lõhed, mädanikud, mähad, putukkahjustused, leidub ≈ 160 riket)
Põhilised puuliigid pindala järgi:
Männikud 37,7%
Kaasikud 30,2%
Kuusikud 23,6%
Hall-lepik 4,3%
Ülejäänud 4,2%
1 tm saematerjali ≈ 2 tm ümarpalki ≈ 120 eurot
1 tm eedenipuud ≈ 20 000 eurot
Karjalakase istik ≈ 1,5 eurot
Kuuse istiku hind ≈ 0,3 – 0,1 eurot
1 ha mahutab ≈ 3000 – 4000 istikut
5 t ha kasvab juurde
2 milj ha metsa Eestis
Eestis on 51% metsamaa
Kogu maailmas ≈ 29% metsamaad (4 miljardit ha)
1 tm tselluloosi ≈ 4-5 tm puitu
KUIDAS KASVAB PUU?
Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon
Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid.
Juure jagunemine: peajuur (kinnitab puitu pinasesse), narmasjuured (võtavad mullast toitemahlu, on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku).
Juurte liigitus: sammasjuurestik (nt mänd, tamm, nulg ), lausjuurestik e narmasjuurestik (nt kuusk, pöök, pappel ).
Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse „pumbatud“ vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku.
Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess. Toormahlad liiguvad okaspuul juurtest lehdedesse maltspuidu kevadpuidus asuvate traheiidide kaud , lehtpuul aga mööda maltspuidu kevadpuidus asuvate soonte e traheede kaudu. Vedelike voolu pikki tüve üless nim trantspiratsiooniks, mis on veevoolu liikuma panev jõud. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele, sest nendel on oluline tähtsus ainevahetuse protsessis. Osa vett on lehtedel või okastel vajalik fotosünteesiks e süsihappegaasi assimilatsiooniks, kuid suurem osa sellest aurustub nende kaudu. Peale saadud vee on puul vaja ka klorofülli (leherohelist) ja päikese energiat, et omastada fotosünteesi tarbeks lehe või okka pinna kaudu õhust süsihappegaasi. Juurtest saadud veega ja õhust saadud süsihappegaasiga toimuvad lehtedes keemilised protsessid, mille lõpp produktideks on hapnik, veeaur ja glükoos. Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks ja toitumiseks vajalik glükoos koos veega, e toormahlast keemilise protsessi tulemusena saadud toitemahl, juhitakse mööda koorealust kihti e niint tagasi alla , kus seda säsikiirte abil ka kõikjale puidusisekihtidesse trantsporditakse. Protsesside käigus saab toitemahlas sisalduvast glükoosist molekulide ühinemise teel vastavalt vajadusele tärklis, tselluloos või teised polüsahhariidi.
Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.
Niine ja puitmassi vahel asetseb kambum e mähk, kus toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel, aeglasem sügis- talvisel ...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained .
Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad.
PUIDU MAKROSTRUKTUUR
Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide eristamist. Need jagunevad põhitunnusteks e malts - ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur , läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme. Nt on tähtis teada millised liigid muudavad ajaga tugevalt tooni. Nt vatral läige on põhjustatud säsikiirte poolt. Nt kadakat, elupuud tunneb kuivalt ära nende lõhna järgi, sest nende puit sisaldab eetrlike õlisid. Kasel on aga suur ja haaval väike tihedus. Lepp kaotab kiirelt värvust. Heledad puud meil kask , haab - tumedad tamm, jugapuu .
Koor- puukooreks loetakse harilikult kõik kihid , mis asuvad väljaspool kambiumi . Koore osa moodustab tavaliselt puu kogu mahust u 10 %. Kasekoor on valge nahkjas, sitke toht, mis koosneb mitmest õhukesest kihist, mille vahed on täidetud õhuga.
Korp- kattekude , ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest, pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega.
Niin - juhtkude , e fotosünteesi teel lehtedes valminud toitemahlu trantsportiv koore osa, mis juhib mahlu puutüve kõikidesse osadesse. See on erinevatel puudel erineva paksusega. Meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt. Meil pärnametsad seetõttu hävind.
Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.
(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Asub niine ja juba toodetud puitrakude vahelisel alal.
Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul(u maist augustini) moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidurakkudest (alati seespool aastarõngast ja heledamad ) ning väikestest sügispuidurakkudest (mis alati välimisel poolel aastarõngast, tihedamad ja tumedamad- andes tüvele tugevuse), Aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust , kasvutingimusi, olnud põuda jpm. Talvel juurdekasvu ei toimu.
Aastarõngad kolmes erilõikes- rist -, radiaal -, tangensiaallõikes.
Tangensiaallõikes- moodustuvad korrapäratud parapoolid, mida rohkem tüve poole, seda rohkem neid on. Töötlemisel tuleb jälgida puidukiudude suunda.
Radiaallõikes- moodustavad aastarõngad korrapärased sirged .
Ristlõikes- ümarpalgis moodustavad aastarõngad ringid, võib lugeda puu vanust.
Kevadpuit - aastarõnga heledam sisemine osa, rakud õhukeseseinalised ja pikad, kasvuperioodi alguses rakud suured.
Sügispuit- aastarõnga tumedam välimine osarakud, paksuseinalised ja lühikesed, 2...3 korda tihedamad kevadpuidust, mida suurem sügispuidu osakaal, seda vastupidavam on puit. Sügispuidu osatähtsus aastarõngastes suureneb säsist väljapoole (perifeeria suunas).
Maltspuit - juhtkude, mööda seda liiguvad üles juurtega maapõuest ammutatud vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad, millest fotosünteesi teel saab lehtedes puule tarvilik toitemahl - seega niiskem lülipuidust ja eriti lülipuidu kevadpuidu osad. Ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa. Maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu.
Lülipuit- puidu tugikude , seetõttu tugevam maltspuidust. Ei osale aktiivselt elutegevusest, seega väiksema niiskussisaldusega kui maltspuit. Ristlõikes vaadeldes ümber säsi paiknev puidu keskmine, tihti tumedam osa- meistrite eelistus. Lülipuidu paksus ristlõikes suureneb iga aastaga, sest vananev puu ei vaja toormahlade trantspordiks enam kogu tüve läbilõiget. 30...40 a. hakkab elutegevus tüve keskmises osas vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Kuna lülipuit vaid tugikude ja ei osale aktiivselt elutegevuses, siis ka imab ja kaotab vett aeglasemalt e ka mahuline kahanemine väiksem maltspuidust, ja vastupidavam kahjuritele.
Küpspuit- e lülipuit, mis iseloomulik teatud okaspuudele. Erisus selles, et pole maltspuidust silmaga eristatav . Osakaal puidus aga suurem kui kui silmaga nähtavate liikide lülipuidu osa. Küpspuidulised on nt kuusk, pöök.
Säsi- puutüve või varre keskel pehme koega täitetud kanal . Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all. Tavaliselt kujult ümmargune (va tammel tähtjas, haaval viisnurkne , lepal pikerkuselt kolmnurkne). Ligikaudne
2..15 mm. Mõnel puidul kaks säsi- puidurike . Mitmetel puiduliikidel võib esineda väärsäsi (kask, vaher , lepp, paju), mis tekib seenkahjustuse tagajätjel. See puidu osa meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi (eriti iseloomulik kasele).
Esmaspuit e juveniilpuit- koosneb harilikult 10...20 esimest (sisemist) aastarõngast. Kevadpuidu rakud on sellises puidus lühikesed, õhukeseseinalised, sisaldavad palju ligniini , aastarõngad laiad , sügisosa % väike, tihedus madal, seega madala tugevusega e kvaliteediga. Ei ole sobivad ehitus- ja konstruktsioonmaterjaliks. Puidu kuivamisel tekib erineva paisumise ja kahanemise tõttu palju lõhesid, kaardumisi jt deformatsiooni liike. Kuna noor puit sisaldab suuremat juveniilpuidu protsenti, deformeerub see puit erinevate sisepingete tõttu rohkem ja on väga nõrkade omadustega konstruktsioonide tarbeks.
Säsikiired- nähtavad radiaallõikes erikõrguseliste ribadena ja asetsevad aastarõngaste suhtes ristsuunaliselt. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Selle järgi jaotatakse primaarseteks e esmasteks säsikiirteks- ulatuvad niinest säsini ja sekuntaarseteks e teisasteks säsikiirteks- ulatuvad niinest suvalise kauguseni puitossa, kuid ei ulatu säsini (arenevad peale esmaseid säsikiiri). Säsikiired on olemas kõikidel puuliikidel. On olulised liikide eristamisel. Jagunevad: väga kitsad - nähtavad ainult radiaal lõikes, nähtavad luubiga (iseloomulik okaspuudele, lehtpuudest aga nt kask, haab); kitsad- nähtavad rist - ja radiaallõikel, luubiga nähtavad (jalakal, vahtral, pärnal); laiad- nähtavad kõikidel lõigetel, nähtavad ka silmaga (tamm,pöök); väärlaiad- kitsad, üherealised säsikiirte kimbud on iseloomulikud lepale, sarapuule, valgele pöögile. Säsikiiri vaadeldakse kõigil kolmel lõikepinnal (rist-,radiaal-,tangensiaallõige). Säsikiirte kuju ja suurus on teatud puuliikidele tüüpiline ning seda kasutatakse kui abitunnust liigi määramisel. Tehnilisest küljest vaadeldes üheks puu nõrgimaks kohaks, sest sisaldavad palju toitaineid luues sellega sootsad tingimused seente kasvuks ja levikuks. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Tamme puitu kaitseb aga seenkahjustuste ees tema suur parkainete sisaldus puidus. Puit lõheneb raiumisel paremini pikki säsikiirt ja samas suunas aurab ka vesi puidu kuivamisel kiiremini ära.
Säsi ja säsikiired on ühisena salvestuskude, mida mooda liiguvad toitemahlad niinest puitu, säilitatakse toitaineid ka talveks, mis aitab puul talve üle elada.
Sooned
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Puiduteaduse konspekt eksamiks #1 Puiduteaduse konspekt eksamiks #2 Puiduteaduse konspekt eksamiks #3 Puiduteaduse konspekt eksamiks #4 Puiduteaduse konspekt eksamiks #5 Puiduteaduse konspekt eksamiks #6 Puiduteaduse konspekt eksamiks #7 Puiduteaduse konspekt eksamiks #8 Puiduteaduse konspekt eksamiks #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mrhush263 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
docx
Puiduteaduse Konspekt
4
doc
Puiduteaduse konspekt
3
doc
Puiduteaduse puks
49
pdf
Puit ja puitmaterjalid
85
docx
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
78
docx
Puiduteadus
59
doc
Tisleri eriala eksam
25
docx
Konspekt eksamiks



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun