Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Puiduteaduse Konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Juurte ülesanded
    • Kinnitavad puud pinnasesse
    • Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse
    • Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid.

  • Puutüve ülesanded
    • Hoida üleval tervet puud – tüve ja oksi
    • Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks
    • Säilitada toitaineid

  • Võra
    • Lehed , okkad ja oksad
    • Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid
    • Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele.

  • Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne.
  • Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud , mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud , mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist.
  • Puukooreks loetakse kõik kihid , mis asuvad väljaspool kambiumi . Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist –niinest ja surnud rakkudega väliskihist – korbast.
    • Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades puumahlu juhtivat kui ka tugikude . Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesande niinest väljuvad säsikiired.
    • Korba ülesanne on kaitsta puud mehaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest ning ära hoida puu kuivamine . Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimist , olles ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis niine ja korba vahelisel piiril .

  • Maltspuit – puutüve välimine, heledama värvusega puiduosa , mis koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ning seetõttu sisaldab maltspuidu aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust.
    Lülipuit – tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on madalam kui maltspuidul.
    Lüli-ja maltspuidu võrdlus :
    • Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit.
    • Lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul
    • Lülipuit on vastupidavam kahjuritele.

  • Vaigukäigud – torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal -või horisontaal suunas ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike . Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, mis millel on võime eristada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, vaik valgub välja, tardub ning katab haava.
  • Kambium (Mähk) – puidu juurdekasvukiht, mis asub tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke(ksüleem), millest moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke ( floeem ).
  • Säsikiired – radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Ühendavad niine , milles toitemahlad liiguvad lehtedest/okastest allapoole, puiduga ning moodustavad esmased säsikiired. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest elus rakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal säilitada. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ning rakud surevad.
  • Trahheiidid – rakud vee ja toitainete juhtimiseks ning mehaanilise tugevuse andmiseks . Piklikud otstest teritunud rakud, mis on omavahel ühendatud. Pikkus 2...4 mm ja moodustavad kuni 95 % okaspuuliikide puidu mahust.
    Kevadpuidus : õhukeseseinalised ja suure siseruumiga ( tõusva voolu juhtimine.)
    Sügispuidus : paksuseinalised ja väikese siseruumiga (mehaanilise tugevuse andmine)
  • Puiduparenhüüb – rakud varuainete talletamiseks. Esineb lehtpuudel 1...15 % puidu mahust, okaspuudel 1%. Koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on lihtsad ümmargused poorid .
  • Sooned – tüüpilised anatoomilised elemendid lehtpuude puidus. Moodustuvad pikkade vertikaalsete õhukeseseinaliste suure siseruumiga rakkude seast, mis on oma rõhtvaheseinad ka osaliselt või täielikult kaotanud.
    Puidu keemiline koostis
  • Tselluloos – on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad. Okaspuudes
    53...55 % ja lehtpuudes 43...45 %. Kiudja ehitusega, värvitu,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Puiduteaduse Konspekt #1 Puiduteaduse Konspekt #2 Puiduteaduse Konspekt #3 Puiduteaduse Konspekt #4 Puiduteaduse Konspekt #5 Puiduteaduse Konspekt #6 Puiduteaduse Konspekt #7 Puiduteaduse Konspekt #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor weerdy Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Keivin profiilipilt
    Keivin Kivimägi: väga hea
    14:57 12-01-2013


    Sarnased materjalid

    4
    doc
    Puiduteaduse konspekt
    9
    docx
    Puiduteaduse konspekt eksamiks
    78
    docx
    Puiduteadus
    12
    doc
    Puiduteadus kordamisküsimused
    25
    doc
    Mullateaduse kospekt
    3
    doc
    Puiduteaduse puks
    49
    pdf
    Puit ja puitmaterjalid
    132
    pdf
    Nimetu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun