Puidutöötlemine I-II-III (3)

3 HALB
 
Säutsu twitteris
Puidutöötlemine I
1.1. Ajalugu
Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul.
Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s
Lutheri asut.1883, 1700 töölist.
1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19.
1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator,
Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk.
1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas.
Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine,
tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel),
puiduhinna kõikumine,
rohelised ja elukeskkond,
uued abi- ja viimistlusmaterjalid,
uus majanduslik areng (väiketootmine),
toodete turg (uued ekspordinõuded).
Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega.
1.2. Olukord ja arengusuunad
Saetööstuse ettevõtteid 1997.a. 1442, milledest 97% alla 2 000 m3 aastavõimsusega; 2% ehk 30
firmat toodavad 2 000-10 000 m3; 0,7% e. 10 firmat 10 000-50 000 m3 ja 0,3% e. 4 firmat üle 50 000 m3.
Imavere, Sõmerpalu, Paide ja Vanavõidu Paikuse Vara, Sauga, Barrus jt.
Suuremad ettevõtted lahendavad kergemini kõik varumise ja turustamisega seotud probleemid.
Väiksematel raskused vananenud tehnikaga saavutada kvaliteeti ja raskem tooret hankida.
Puidutööstustes kaasaegne tootmine Viljandis a/s Aken ja Uks, analoogne Haapsalus. Lasita-Aken.
Liimitud massiivpuidu tootmine - laienev.
Puidutööstustest osa lõikab ise metsa ja veab saeveskisse, teine osa ostab ainult vajalikku sortimenti.
1. odavamalt spetsiaalsortimente, tulu paberipuust, suurem tööhõive.
2. tarvilik toore kohale tooduna, kõrgem hinda, saab nõuda kvaliteeti.
Puit tooraine paljudele tööstustele, nõuded tooraine kvaliteedile -mõõtudele erinevad.
Kus algab puidutöötlemine ja millal on lõppenud metsaülestöötamine, vaieldav, sõltub tehnoloogiast.
1.3. Metsa- ja puiduressursid
Maailma metsavarude mitmesuguseid arve. Eestis suur erinevus Statistikaameti ja SMI vahel.
Üheksakümnendate algul tagavara juurdekasvuks 2.95 m3/ha, 1994.a. Metsanduse Aastaraamatus on 4,98
m3/ha. 2001.a. -4,9 ja eram 5,7 m3/ha.
Kõige enam nõutavad okaspuude ja kase puit.
2003.a., männikud 32% ja tagavarast 33%; kuusepuistud 17 ja 19%; kaasikud 31 ja 26%; hall lepp 9 ja
8,0%. Metsa üldine tagavara on 448,7 milj. m3, mille aastane juurdekasv on 5,8 m3/ha/a (METS 2004).
Raiemahud milj. m3-s olid 1986-90.a. - 3,2; 91.a.-3,0; 92.a. - 2,1; 93.a. - 2,4; 94.a. - 3,9 ; 95.a. - 3,8
(sellest riigimetsas 2,8), 96.a. - 4,0 (riigimetsast 2,7). 2003.a. raiuti 13 miljon.m3.
Arengukava aastani 2010:
Uuendus- ja harvendusraiete sortimentatsioon (tuh m3)
Puuliik Palk Peenpalk Paberipuu Küte Jäätmed Kokku
Mänd 867 388 395 119 336 2104
Kuusk 1171 470 647 419 489 3196
Kask 411 330 921 409 520 2591
Haab 203 85 642 594 321 1844
Sanglepp 51 52 203 122 105 533
Hall-lepp 22 91 927 794 496 2330
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Puidutöötlemine I-II-III #1 Puidutöötlemine I-II-III #2 Puidutöötlemine I-II-III #3 Puidutöötlemine I-II-III #4 Puidutöötlemine I-II-III #5 Puidutöötlemine I-II-III #6 Puidutöötlemine I-II-III #7 Puidutöötlemine I-II-III #8 Puidutöötlemine I-II-III #9 Puidutöötlemine I-II-III #10 Puidutöötlemine I-II-III #11 Puidutöötlemine I-II-III #12 Puidutöötlemine I-II-III #13 Puidutöötlemine I-II-III #14 Puidutöötlemine I-II-III #15 Puidutöötlemine I-II-III #16 Puidutöötlemine I-II-III #17 Puidutöötlemine I-II-III #18 Puidutöötlemine I-II-III #19 Puidutöötlemine I-II-III #20 Puidutöötlemine I-II-III #21 Puidutöötlemine I-II-III #22 Puidutöötlemine I-II-III #23 Puidutöötlemine I-II-III #24 Puidutöötlemine I-II-III #25
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
177 laadimist Kokku alla laetud
3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TT Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

uued abi, lasita, metsanduse aastaraamatus, tisleri, laast, metsakeemiatööstus, hüdrolüüsitööstus, lauatööstus, toodangu konstruktsioon, tootmisprotsess, tehnoloogiline protsess, järkamine, mõõtu saagimine, kujusaagimine, freesimine, profiillaudade hööveldamine, soonte freesimine, valtside töötlemine, tappimis, puurimine, kompleksfreesimine, tappimine kopeerfreesimisega, treimine, lihvimine, plaatide liimimine, vineerimine, servliistuga katmine, kuju pressimine, ülemineku operatsioon, positsiooni operatsioonid, tootmistsükkel, masinateta, automaatseks, mittekompleksne, kompleksne, organiseerimisel, lubatakse rikkeid, mõõdud, individuaalne tootmine, seeriatootmine, masstootmiseks, nõuetest, liimimis, suurseeria, eseme osad, lähtedokumentideks, seadmete valikul, optimaalseks, organisatsioonilis, vastuvõetavam, tisleri, piirides 1000, graafilisteks dokumentideks, tekstdokumentideks, tehnilis, põhilisteks materjalideks, radiaal, ese, kuivamise, ühendamine liimiga, mittesümmeetrilisi pingeid, pealistamiseks, olla ühe, kolmekihilisel puitlaastplaadil, seotis, pikikiudu kruviliide, pesa läbimõõt, naelühenduse puhul, puunaelad, seotised, rihva, valts, esikant, kreppliistud, friisiks, servastmeks, üleasteks, mittestandardsetel tisleriplaatidel, vahetatavuseks, mitmel põhjusel, valmistamise täpsuseks, nimimõõt, põhimõõt, tegelik mõõt, tegelik mõõt, piirmõõtmed, väikseim piirmõõde, tolerantsiks, tolerants, tapi tolerants, tegelik hälve, alumine hälve, põhihälve, ava, ist, lõtk, ping, võlli mõõt, võlli mõõt, istu tolerants, lõtku ist, pinguga ist, põhiava, nulljooneks, tolerantsi väli, tolerantsi väli, pingutuse vahel

Sisukord

  • Puidutöötlemine I
  • Ajalugu
  • Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega
  • Olukord ja arengusuunad
  • Metsa- ja puiduressursid
  • Kokku
  • Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
  • Metsakeemiatööstus
  • Hüdrolüüsitööstus
  • II. Puidust esemeid väljastav tootmisgrupp
  • III. Spetsiaaltootmise grupp
  • Tootmisprotsess
  • Tehnoloogilise protsessi üldandmed
  • Tootmisprotsess - kõikide protsesside kogumit, mille tulemusel toimub materjali muutmine
  • Tehnoloogiline protsess
  • Tootmise tehnoloogia - teaduslikult ja praktiliselt põhjendatud võtete ja töömeetodite süsteem
  • Tehnoloogilise protsessi lõpetatud elementaarosa, mida täidetakse vastavas töökohas vastavate
  • Masintöötluses esinevad tööetapid
  • Tootmisprotsessi operatsioonid
  • Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine
  • Töö organiseerimine ja tootmistüübid
  • Individuaalne tootmine
  • Seeriatootmine
  • Masstootmiseks
  • Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
  • Eseme osad on detail, sõlm (koost), grupp
  • Detail
  • Sõlm
  • Grupp
  • Konstruktori ettevalmistus
  • Tehnoloogiline ettevalmistamine
  • Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine võib (aga ei pea) alata tehnoloogiliste kaartide
  • Organisatsioonilis-tehniline ettevalmistus
  • Sisseseade valik
  • Tsehhi tootmisprogramm
  • Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
  • Toodete projekteerimise alused
  • Kogu dokumentatsioon jaguneb graafilisteks ja tekstdokumentideks
  • Tööjooniste koostamine
  • Detaili tööjoonisel
  • Mööbli konstrueerimisel kuus põhireeglit
  • Konstrueerimine
  • Tisleriseotised
  • Liimseotised
  • Pealistamiseks
  • Detailide ühendamiseks laiuses
  • Detailide ühendamiseks pikkuses
  • Nurkseotiste põhiliseks vormiks
  • Tappühenduste tugevusarvutus
  • Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
  • Naelühenduse
  • Puitdetailide ja koostude elemendid
  • Rihva
  • Esikant
  • Servastmeks
  • Saematerjal, Prussid ja prussikud
  • Tisleriplaadid
  • Mittestandardsetel tisleriplaatidel
  • Õõneskilbid. ja paberkärgtäidisega
  • Puitlaastplaadid
  • Puitkiudplaadid
  • Vahetatavus
  • Mõõtmete määramise reeglid
  • Mõõt
  • Nimimõõt
  • Nominaalmõõt e nimimõõt
  • Põhimõõt
  • Tegelik mõõt
  • Suurim piirmõõde
  • Väikseim piirmõõde
  • Tolerantsiks nimetatakse suurima ja väikseima piirmõõte vahet
  • Hälve
  • Lõtk
  • Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses

Teemad

  • Ajalugu
  • Olukord ja arengusuunad
  • Metsa- ja puiduressursid
  • Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
  • mehhaaniline, keemiline, bioloogiline ja hüdrotermiline
  • Pooltoodete tootmisgrupp
  • Lauatööstus
  • Puitmajade detaile töötlev tööstus
  • Kihilise liimitud puidu tootmine
  • Puitkiud ja puitlaastplaatide tootmine
  • Tootmisprotsess
  • Tehnoloogilise protsessi üldandmed
  • vamistoodanguks
  • tootmisprotsessi põhiosa, mille juures muutub materjali kvaliteet, kuju ja
  • mõõted, mis vahetult on seotud materjali muutmisega valmistoodanguks (alates lahtilõikamisest
  • lõpetades valmimisega)
  • antud tööstuses, mida kasutatakse materjali muutmiseks valmistoodanguks
  • instrumentidega või vastaval sisseseadel, nimetatakse tehnoloogiliseks operatsiooniks
  • Masintöötluses esinevad tööetapid
  • Tootmisprotsessi operatsioonid
  • tehnoloogilised-, transpordi-, kontroll operatsioonid
  • Tehnoloogilise protsessi mehhaniseerimine ja automatiseerimine
  • Töö organiseerimine ja tootmistüübid
  • Individuaalne tootmine
  • Seeriatootmine
  • Masstootmiseks
  • Tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmise ettevalmistamine
  • neli erinevat konstruktsiooni elementi: prussik, raam, kilp ja
  • ettevalmistustöö jaotatakse konstruktori-, tehnoloogiliseks ja organisatsioonilis-tehniliseks
  • ettevalmistuseks
  • Konstruktori ettevalmistus
  • Tehnoloogiline ettevalmistamine
  • koostamisega
  • Sisseseade valik
  • Tsehhi tootmisprogramm
  • Toodete projekteerimine ja konstrueerimine
  • Toodete projekteerimise alused
  • Konstrueerimine
  • Puidu kvaliteedikoefitsiendiks nimetatakse tugevuse suhet tihedusse
  • y = [A (We - Wv)
  • Tisleriseotised
  • Kõik ühendused jagatakse kahte suurde rühma: lahtivõetavad ja
  • mittelahtivõetavad seotised
  • Liimseotised
  • Ühendamine tappidega
  • Tappühenduste tugevusarvutus
  • Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega
  • Puitdetailide ja koostude elemendid
  • Igal
  • prussikul või laual on väliskülg, sisekülg, servad, otspinnad ja kandid
  • Valts
  • Ümar- ehk mõigaserv
  • Soon
  • Servliistuks
  • Kreppliistud
  • Friisiks
  • Üleasteks
  • Raami soonde või valtsi asetatud kilpi
  • nimetatakse tahvliks või viilungiks
  • Saematerjal, Prussid ja prussikud
  • Raamid ja karbid
  • Karbi prussid peavad olema
  • vähemalt niisama laiad, kui paks on karp, vastasel korral on tegemist raamiga
  • Puitkilbid ja plaadid
  • sümmeetriline
  • Vahetatavus
  • Mõõtmete määramise reeglid
  • Põhimõisted ja terminid
  • Tegeliku mõõte kõrvalekaldeid nim piirmõõtudeks
  • Ping
  • Tolerantside ja istude süsteem puidutööstuses

Kommentaarid (3)


Peeter Vildakas: Pikk nussib ikka mõnuga :)
23:44 07-12-2009

raitzzzz: Hea materjal
12:48 01-11-2009

Gevooo: hea materjal
11:34 09-04-2011


Sarnased materjalid

1072
pdf
638
pdf
85
docx
103
doc
937
pdf
528
doc
126
doc
472
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto